19. juunist on kõik põllumajandusloomade registrile esitavate andmetega seotud e-teenused koondatud ühtsesse keskkonda ja loomade andmete esitamine muutub mugavamaks. Lisaks liiguvad PRIA ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi koostöö tulemusena andmed kahe asutuse vahel edaspidi täisautomaatselt. Postitusest saad täpsema ülevaate registris tehtavatest uuendustest.
Maastikuelementide arvukad hüved
Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.
Kakskümmend aastat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ̶ kuidas meil on läinud?
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Vahekultuurid – kingitus mullale
Mis on vahekultuurid ja kuidas neid kasvatada? Sellest kirjutavad Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Merili Toom ning teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur Ülle Tamm.
Valmis põllumajandussektori esialgne majandusprognoos
Statistikaameti septembris avaldatud andmed kinnitasid, et 2022. aasta oli põllumajandustootmisele üks viimase aja paremaid. Kas 2023. aasta tuleb sama hea?
Sigade pidamist ohustab jätkuvalt sigade Aafrika katk
Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu?
Milline võib olla Eesti põllumajandus 10 aasta pärast?
Põllumajanduse prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida Eesti põllumajandustoodangu pikaajalist perspektiivi. Postituses arutame prognoosimudeli najal, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032.
Kuidas sööme linnastumise ajastus?
Kuidas mõjutab linnastumine toidusüsteeme ja toitumist?
Kuidas läheb Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal?
Euroopa Liit on kriiside küüsis ning toidusüsteem seisab kolmikväljakutse ees – kuidas tagada toiduga kindlustatus, tootjate sissetulek ja keskkonna inimsõbralik seis. Miks on OECD kriitiline liidu põllumajanduspoliitika arengute suhtes? Milliseid soovitusi annab organisatsioon tuleviku tarbeks?
Lapsed teevad näpud mullaseks!
Koolides ja lasteaedades on alanud projekt „Näpud mulda!“. Projekti raames saavad lapsed kasvatada mitmesuguseid söögitaimi ja ise kogeda, kuidas toit meie lauale kasvab. Sellest, kuidas lastel on projekti raames läinud, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse teenuste ja arendusvaldkonna juhataja Evelyn Vanamb.