Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Euroopas on taud seni tuvastatud juba 14 liikmesriigis. Ka Eesti elab juba ligemale kümme aastat SAKist tingitud piirangute olukorras. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu? Sellest kirjutavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõunik Ülle Pau ja loomaheaolu valdkonna peaspetsialist Ulrika Tuppits.
Praeguses SAKi olukorras kehtivad seapidamisettevõtetele ranged bioturvalisuse nõuded. Näiteks peab ettevõtte kohta olema koostatud bioturvalisuse kava, loomapidamishoone peab olema taraga ümbritsetud, et välistada teiste peetavate ja metsloomade ligipääs, ning keelatud on sigu väljas pidada.
Bioturvameetmete jälgimine nii farmis kui ka metsas ning metssigade aktiivne küttimine on olnud tulemuslik ning mingil määral olukorda stabiliseerinud. Sellele vaatamata tuvastatakse jätkuvalt SAK-positiivseid metssigu, peamiselt Eesti kagu- ja idapiirkondades.
Kuidas sigu peetakse?
Sigade sisetingimustes pidamise nõuded tulevad loomakaitseseadusest ja põllumajandusministri määrusest nr 80. Määruses kirjeldatakse sigade pidamiseks lubatud ruumide tingimused, loetletakse lubatud veterinaarprotseduurid ja määratakse ka see, kes neid menetlusi teha tohib. Näiteks peab sigade pidamise ruumides tagama piisava õhuvahetuse, valgustuse, temperatuuri ja madala mürataseme.
Eestis on tavaline on see, et emis oma elus ilmale keskmiselt 4 pesakonda, milles on keskmiselt 13 põrsast. Esimene pesakond sünnib u aasta vanusele nooremisele. Emised poegivad Eestis enamasti poegimissulgudes, mille eesmärk on kaitsta põrsaid, et emis neile kogemata peale ei heidaks. Lisaks on igas poegimissulus pesakast, kus põrsad koos oma võõrutustoitu söövad ja soojuslambi all magavad.
Esimesel elunädalal isased põrsad ehk kuldid kastreeritakse. Protseduur nii väikesel põrsal võtab aega kuni üks minut ja selle käigus vaadatakse põrsa üldine seisund ka üle ning talle süstitakse rauapreparaati (kuna vastsündinud põrsad ei saa oma emalt piisavalt rauda) ja vajadusel vitamiine. Tootjad jälgivad hoolega emiste iseloomu ja oskust põrsastega hakkama saada – sellest sõltub palju, kui hästi põrsad ennast tunnevad ja kuidas nad arenevad. Halbade emaomadustega emiseid püütakse põhikarja mitte jätta.
Põrsad on ema juures umbes ühe kuu; seejärel viiakse emis puhkama emiste sulgu ja põrsad liiguvad grupina edasi kasvama ja arenema. Põrsast saab nuumik, kes elab laudas veel umbes 5–6 kuud, enne kui ta viiakse tapamajja.
Kõiksugu haiguste ennetamine
Kuna sigu on palju ja tootjad teevad oma põhikarja loomisel, st emiste valikul ja kasvatamisel, väga põhjalikku tööd, siis püütakse viia kõik haiguste levimise ja sigade vigastamise ohud miinimumini.
Sigade pidamisel on väga suur risk, et lisaks SAKile hakkavad levima ka muud haigustekitajad. Selle vältimiseks viiakse sigu ühest laudaosast teise, et tekkinud tühjal alal pidamissulud korraga põhjalikult puhastada ja pesta.
Samal ajal on siga sotsiaalne ja intelligentne loom ehk ta vajab seltskonda, võimalust grupikaaslastega koos samal ajal süüa, mängida, magada. Seepärast on ka sigade pidamise juures oluline, et sulgude suurus ja ülesehitus vastaks loomade arvule, vanusele, kaalule ja füsioloogilisele seisundile. Need peavad olema ohutud ja lihtsalt puhastatavad.
Sigade kalduvus ennast ja teisi vigastada
Seakasvatuses jälgitakse pidevalt, et loomad oleks terved ega vigastaks ennast või teisi. Selleks tagatakse loomadele head pidamistingimused ja tervis, aeg-ajalt vaadatakse üle ka vaktsineerimisplaan ja aretusvalikud. Kuna ka muidu korralikus farmis võivad loomad seletamatult ühtäkki hakata teineteise sabasid närima, võib olla loomaarsti näidustuse alusel siiski vajalik eemaldada sigade silmahambaid ja lõigata neil sabasid. Loomapidaja peab tegema kõik võimaliku vältimaks seda, et loomad vigastavad ennast või grupikaaslast.
Olukorrale ei aita kindlasti kaasa SAKi tõttu kehtestatud nõue, et kogu farmidesse sisenev sööt ja allapanu, millel on kasvõi väike risk kanda endaga kaasa haigustekitajaid, peab jääma kinnisesse ruumi karantiini pikaks ajaks. Keeruline on pakkuda sigadele pidevalt vaheldusrikast looduslikku allapanu ja muud puuride rikastamise materjali, sest selle kasutamist peab väga pikalt ette planeerima. Praegused sigalad pole valdavalt sellise suure vaheladustamise vajaduse järgi projekteeritud.
Põhjendatud erandite tegemine
SAKist tingitud karmid tõrjemeetmed on kehtinud juba pikka aega ning tekkinud on harjumused, teadmised ja oskused selles olukorras hakkama saamiseks. Seetõttu otsustasime Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA), et võime lubada erandit sigade väljaspidamise keelust teatud juhtumitel. Erandite lubamiseks allkirjastas minister septembris määruse muudatuse.
Erand on lubatud sigadele, keda peetakse või aretatakse kinnises ettevõttes[1] näitusteks, hariduseesmärgil, liigi säilitamiseks või uurimistööks. Kinnises ettevõttes peetakse ka mitut liiki looduses vabalt elavat siga, näiteks metssigu, tüügassigu, jõesigu jms. Paljudel kinnistes ettevõtetes peetavatel loomadel on vaja viibida väliaedikutes, sest see on neile liigiomane ja tagab seeläbi nende tervise ja heaolu.
Neid loomi peetakse eraldatuna ümbritsevast keskkonnast, samuti on sellises kinnises ettevõttes rakendatud rangemad bioturvameetmeid. Sellisel eesmärgil sigade pidamisest tuleb enne teavitada PTAd. PTA teostab vajadusel riiklikku järelevalvet ja kontrollib sigade väljaspidamisega kaasneva bioturvariski maandamiseks võetud meetmeid. Näiteks loomaparke ja vabaõhumuuseumeid, kes soovivad pidada sigu välitingimustes avaliku näitamise eesmärgil, on teada olevalt umbes 20.
Samuti ei kohaldata sigade väljaspidamise keeldu kodumajapidamises lemmikloomana peetava minisea suhtes, kui on välistatud peetava minisea kokkupuude peetavate sigade ning looduses vabalt elavate metssigade ja nende elukeskkonnaga. Selliseid sigu peetakse harilikult inimese eluruumides ning nendega käiakse valdavalt jalutusrihmaga jalutamas, tehes seda piiratud alal, näiteks loomapidaja koduaias. Enamjaolt peetakse minisigu tiheasustusalal, kus ei ole loomapidamishooneid. Samuti ei ela seal metssigu, kes võiksid SAKi levitada.
Võimalikest eranditest hoolimata oleme siiski taudiolukorras ja sigade sisetingimustes pidamist peab üldjuhtudel jätkama. Ent ka sisetingimustes saab kenasti tagada loomakaitseseaduses kirjeldatud loomaheaolu nõuded ja nende täitmist kontrollivad riigi järelevalveametnikud regulaarsete külastuste käigus.
[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 48 kohases kinnises ettevõttes
Pildid tegi Varpo Vare Kaubi farmides 2023. aasta oktoobris
Maablogi 