Loomade jälgitavus pole pelk bürokraatia, vaid osa süsteemist, mis aitab kaitsta nii loomi kui ka inimesi ning võimaldab riigil ja sektoril kiiresti ning õiguspäraselt tegutseda.
Milleks on veistel kõrvamärgid?
Toiduohutus annetamisel: kuidas jagada toidu ülejääki?
Toidu ümberjagamine on protsess, mille käigus tarbimiskõlblik ja ohutu toidu ülejääk – mis muidu võiks minna raisku – kogutakse kokku ja suunatakse inimestele, eelkõige abivajajatele. Eesmärk on vähendada toiduraiskamist ja suurendada toidu kättesaadavust, säilitades samal ajal kõrge toiduohutuse tase.
Hea ja mitmekesise elukeskkonna tagamine kõikjal Eestis pole vaid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mure ja rõõm
Tulemuslik regionaalpoliitika ja riigi eri piirkondade tasakaalustatud areng on ainuvõimalik eesmärk, kui soovime, et iga Eesti elanik saaks elada head elu ja leida võimalused eneseteostuseks. Suur regionaalne ebavõrdsus ja mahajäämus seevastu pärsib riigi majanduslikku konkurentsivõimet ning paljude inimeste elukvaliteeti ja eneseteostusvõimalusi. Mismoodi koordineeritakse regionaalarengut riigi tasandil ning mida on tehtud või tegemata jäetud selle tasakaalustamiseks?
Kuidas toita Eestit aastal 2030?
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kõik uuemad analüüsid näitavad seda, et meie praegune toidusüsteem tuleb muuta vastupidavamaks, õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Kuidas haakuvad need eesmärgid Eesti prioriteetidega?
Uus loomakaitseseadus – mida see MTÜle tähendab?
Eestis on väga palju hästi tegutsevaid loomapäästegruppe ja hoiukodusid, kes aitavad igal aastal koju lugematul arvul loomi. Samas ei ole teada, kui palju neid on, kus need tegutsevad või kui palju loomi nad igal aastal päästavad.
Kuidas hoogustada Eesti tasakaalustatud arengut? Maakonnaülest koostööd edendavad arengulepped avavad selleks uusi võimalusi
Kas Eestis on tõesti nii, et inimene saab elada seal, kus ta soovib, mitte seal, kuhu sunnivad teda kolima töökoht või teenused? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks olulisemaid eesmärke on tagada, et vastus sellele küsimusele oleks jah. Postituses kirjutame sellest, kuidas regioonide arengut Eestis aitaks tasakaalustada maakondadeülene koostöö läbi piirkondlike arengulepete.
Kuidas muuta tootmisjäägid uueks ressursiks?
Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Eesti Maaülikooli teadlased otsisid ministeeriumi tellimusel viise jääkidele kasutust leida.
Kas kilust võib teha anšoovist? Märgistamise ja tarbijaõiguse vaatenurk
Kas anšoovis on kalaliik või toode? Poodides näeme anšoovise nime kandvaid tooteid, mille koostises seisab hoopis kilu. Tarbija võib õigustatult küsida: kas mind eksitatakse?
Võrumaa kogemuslugu mahetoitlustamisest
Viimastel aastatel on Võru maakond teinud mahetoitlustamise suunal märkimisväärse arengu, kus mahetoidu pakkumine koolides ja lasteaedades on seatud teadlikuks ja sihikindlaks prioriteediks.
Kutselise kalapüügi 2024. aasta ülevaade
Selle aasta selgroog on juba murtud. See tähendab, et käes on aeg heita pilk tagasi eelmise aasta kutselise kalapüügi statistikale. Kui vana oli mullu kõige vanem kutseline kalur? Mis oli kõige väärtuslikum püütav kalaliik? Milline mereand moodustas suisa 92% kaugpüügi saagist? Kõigest sellest ja veel paljust muust põnevast statistikast annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn.
Maablogi 