Kutseliste kalurite püügiandmete rakendus PERK on saanud olulised uuendused. Kuigi suurem osa tehtud tööst jääb kasutajale nähtamatuks, on selle mõju igapäevasele kasutamisele selgelt märgatav – süsteem on kiirem, loogilisem ja paremini edasiarendatav. Uuendustest räägib lähemalt Keno Kaasiksoo, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik. Tugevam vundament igapäevatööks Üks suuremaid muudatusi puudutab süsteemi tehnilist poolt. Lihtsamalt öeldes... Continue Reading →
Nutri-Score märgistus luubi all: müüdid versus tegelikkus
Viimasel ajal on avalikkuses tekkinud diskussioon Nutri-Score toidumärgistuse ümber, millega on paraku kaasnenud ka eksitavat infot. Segaduse vältimiseks selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nõunik Hellika Kallaste süsteemi tegelikku olemust, selle arvutuskäiku ning eesmärki aidata tarbijal teha samas tootegrupis tervislikumaid valikuid. Mis on Nutri-Score tegelikult? Nutri-Score on toidupakendi esiküljel asuv märgistussüsteem, mis annab kiire ülevaate pakendi... Continue Reading →
Regionaalarengu meetmed tasakaalustavad Tallinna ja Harjumaa tõmbejõudu
Traditsiooniliselt teeme aasta alguses kokkuvõtteid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahendatud regionaaltoetustest. Millised neist eelmisel aastal silma paistsid? Sellest kirjutab ministeeriumi regionaalpoliitika osakonna peaspetsialist Katrin Orgusaar.
Kiibista oma lemmikloom enda südamerahuks ja looma heaoluks
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on valmistanud ette veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seadust muudetakse selleks, et alates 2027. aasta juunist laiendada üleriigiliseks koerte, kasside ja ka valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine. Mida täpselt tähendab see lemmikloomapidajale?
Maamaks 2026 – mis tegelikult juhtub
Mida toovad endaga 2026. aastal kaasa maamaksuga seotud muudatused?
Milleks on veistel kõrvamärgid?
Loomade jälgitavus pole pelk bürokraatia, vaid osa süsteemist, mis aitab kaitsta nii loomi kui ka inimesi ning võimaldab riigil ja sektoril kiiresti ning õiguspäraselt tegutseda.
Toiduohutus annetamisel: kuidas jagada toidu ülejääki?
Toidu ümberjagamine on protsess, mille käigus tarbimiskõlblik ja ohutu toidu ülejääk – mis muidu võiks minna raisku – kogutakse kokku ja suunatakse inimestele, eelkõige abivajajatele. Eesmärk on vähendada toiduraiskamist ja suurendada toidu kättesaadavust, säilitades samal ajal kõrge toiduohutuse tase.
Hea ja mitmekesise elukeskkonna tagamine kõikjal Eestis pole vaid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mure ja rõõm
Tulemuslik regionaalpoliitika ja riigi eri piirkondade tasakaalustatud areng on ainuvõimalik eesmärk, kui soovime, et iga Eesti elanik saaks elada head elu ja leida võimalused eneseteostuseks. Suur regionaalne ebavõrdsus ja mahajäämus seevastu pärsib riigi majanduslikku konkurentsivõimet ning paljude inimeste elukvaliteeti ja eneseteostusvõimalusi. Mismoodi koordineeritakse regionaalarengut riigi tasandil ning mida on tehtud või tegemata jäetud selle tasakaalustamiseks?
Kuidas toita Eestit aastal 2030?
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kõik uuemad analüüsid näitavad seda, et meie praegune toidusüsteem tuleb muuta vastupidavamaks, õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Kuidas haakuvad need eesmärgid Eesti prioriteetidega?
Uus loomakaitseseadus – mida see MTÜle tähendab?
Eestis on väga palju hästi tegutsevaid loomapäästegruppe ja hoiukodusid, kes aitavad igal aastal koju lugematul arvul loomi. Samas ei ole teada, kui palju neid on, kus need tegutsevad või kui palju loomi nad igal aastal päästavad.