Nutri-Score on toidu pakendi esikülje märgistus, mis annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu. Nutri-Score’i eesmärk on aidata tarbijal toidu toitainelist koostist lihtsamini mõista ja sarnaseid tooteid seeläbi ka lihtsamini võrrelda. Selle aluseks olev arvutusmudel ei ole juhuslik, vaid aastatepikkuse teadustöö ja valideerimisprotsessi tulemus.
Nutri-Score´i süsteemi tutvustab lähemalt Hellika Kallaste, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõunik.
Arvutusmudel on teaduspõhine
Nutri-Score on loodud Prantsusmaa avaliku sektori terviseasutuste koostöös. Selle arvutusmudel põhineb Ühendkuningriigi Food Standards Agency (FSA) toitaineliste põhijoonte mudelil, mida on koostöös teadlastega Nutri-Score’i jaoks edasi arendatud. Süsteem on kasutusel 2017. aastast ning seda on ühel korral uuendatud, et suurendada kooskõla riiklike toidusoovitustega, võtta arvesse uusi teadusandmeid ja parandada varasemalt tuvastatud kitsaskohti. Arvutusmudeli uuendamisele eelnes ulatuslik mudeli testimine ja valideerimine, kasutades selleks Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hollandi riiklikke toiduandmebaase[1].
Mis mõjutab Nutri-Score’i hinnangu kujunemist?
Hinnang põhineb pakendiinfol, täpsemalt 100 g või 100 ml kohta esitatud andmetel. See võimaldab erinevaid tooteid võrrelda ühtsel ja tootjast sõltumatul alusel.
Positiivselt mõjutavad hinnangut:
- valgud
- kiudained
- puu- ja köögiviljasisaldus
Negatiivselt mõjutavad hinnangut:
- suhkrud
- sool, küllastunud rasvhapped, üldine energiasisaldus
- jookide kategoorias magusaine (nt aspartaam, sukraloos) sisaldumine
Roheline ei tähenda automaatselt „head“ ja oranž „halba“
Hinnang peegeldab toidu üldist toitainelist koostist. Võrrelda saab üksnes sarnaseid tooteid (nt saia ja sepikut, mitte saia ja õli), mistõttu kahe sarnase toote võrdluses tähistab näiteks roheline B paremat valikut kui oranž D. D või E ei tähenda, et toitu ei tohiks süüa, vaid osutab sellele, et sellist toitu tuleks valida harvem. Juust ja suitsuliha võivad saada hinnanguks D või E suure soola- ja rasvasisalduse tõttu, mitte sellepärast, et need on „halvad”.
Oluline on mõõdukus ja toitumine tervikuna. Mõõdukas tuleks olla ka rohelise hinnanguga toidu tarbimisel. Toidupüramiid näitab, millistest toidugruppidest süüa rohkem ja millistest vähem. Ka kehvema hinnanguga toidud (sageli toidupüramiidi tipuosas paiknevad toidud) võivad olla osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest, kuid neid tuleks süüa harva ja väikestes kogustes.
Näited Eesti turul leiduvatest toodetest ja Nutri-Score’i arvutustest
Andmed on võetud e-poodidest, toodete pakenditelt ja NutriData toidu koostise andmebaasist. Viimasest on võetud vajadusel ka keskmised kiudainete sisaldused. Arvutamisel on kasutatud tasuta kättesaadavat Nutri-Score’i kalkulaatorit.
Turul on väga suur valik erineva koostisega tooteid. Kui vaadata näiteks leibade kategooriat ja allolevaid näiteid, siis rukkileib võib saada hinnanguks A, B või C. Must leib võib saada allolevate toodete näitel hinnanguks B või C. Hinnang sõltub konkreetsest tootest ja selle koostisest:
Sageli tõstatub küsimus, miks saavad külmutatud friikartulid rohelise hinnangu. Hinnang antakse tootele sellisena, nagu see pakendis sisaldub. Hilisemat valmistusviisi ei arvestata. Sama kehtib ka praegu pakendil esitatava toitumisalase teabe kohta. Taaskord sõltub lõplik hinnang konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kõik friikartulid ei saa rohelist hinnangut – friikartulil ja friikartulil on vahe. Samuti ei pruugi rohelist hinnangut saada ka muud külmutatud kartulitooted, näiteks külmutatud kartulisektorid. Üldiselt saavad parema hinnangu tooted, mille kartulisisaldus on suurem ja mis ei sisalda lisatud soola:
Näiteid on toodud ka pähklikreemidest. Tooted, mis sisaldavad lisatud suhkruid ja/või soola, ei saa üldiselt Nutri-Score’i skaalal rohelist hinnangut. Arvutatud näidete põhjal saab hinnanguks A üksnes maapähklitest valmistatud toode. Ülejäänud tooted sisaldavad ka lisatud suhkrut ja/või soola, mistõttu on ka hinnang kehvem:
Rasvane kala võib saada rohelise hinnangu. Näiteks saab värske lõhefilee A, kuid soolatud lõhe saab sõltuvalt soolasisaldusest madalama hinnangu:
Ka näiteks kuumtöötlemata ja maitsestamata heeringafilee saab rohelise hinnangu, kuid heeringast valmistatud tooted, mis sisaldavad lisatud soola ja teisi koostisosi, saavad võrreldes maitsestamata ja kuumatöötlemata tootega madalama hinnangu:
Kalapulkade puhul sõltub hinnang samuti konkreetsest tootest ja selle koostisosadest. Kalapulkade hinnang võib varieeruda mitme tähe ja värvi vahel:
Ka õlide kategoorias on varieeruvust. Oliiviõli saab õlidest parima võimaliku hinnangu ja selleks on roheline B. Rohelise B saab ka näiteks rapsiõli. Õlide kategoorias mõjutab hinnangut kõige enam küllastunud rasvhapete sisaldus:
Magusainet (nt aspartaami, sukraloosi, stevioolglükosiide) sisaldavad joogid saavad parimal juhul hinnanguks C. Nii ka näiteks „dieetkoola“. Kui jook sisaldab lisaks magusainele lisatud suhkruid, saab toode hinnanguks D või E. Mahl (puuviljasisaldus 100%) saab üldiselt hinnanguks C ja seda märkimisväärse suhkrusisalduse tõttu. Vähendatud suhkrusisaldusega mahlad saaksid hinnanguks rohelise B. Seega ei vasta tõele, et magusainet sisaldavad joogid saavad mahlast parema hinnangu. Vesi on ainus jook, mis saab hinnanguks tumerohelise A:
Kohupiimadele ja kohupiimakreemidele antavad hinnangud sõltuvad eelkõige toote suhkru- ja rasvasisaldusest. Üldiselt saavad maitsestamata piimatooted parema hinnangu kui maitsestatud piimatooted, mille puhul on juurde lisatud näiteks suhkrut, maitselisandeid ja/või lõhna- ja maitseaineid:
Mida saab järeldada?
Tootele antav hinnang sõltub selle konkreetse toote koostisosadest. Lisatud suhkur ja sool mõjutavad oluliselt lõplikku hinnangut. See kehtib kõigi toitude puhul, sealhulgas friikartulite, jookide, leibade kui ka näiteks pähklikreemide puhul. Nutri-Score annab toidu toitainelisele koostisele üldise hinnangu, mis aitab poeriiulilt üles leida paremad valikud.
Nutri-Score ei lahenda üksi toitumisega seotud probleeme, kuid teeb keeruka toitumisalase teabe mõistmise lihtsamaks ja on hea tööriist tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel ning tarbijate valikute toetamisel.
[1] Merz, B., Temme, E., Alexiou, H. et al. Nutri-Score 2023 update. Nat Food 5, 102–110 (2024). https://doi.org/10.1038/s43016-024-00920-3
Maablogi 
Lisa kommentaar