Viimastel aastatel on mahetoidu kasutuselevõtt haridusasutustes järjest kasvanud. Üha enam lasteaedu ja koole pöörab tähelepanu sellele, milline toit jõuab laste taldrikule ning millist mõju see avaldab nii tervisele kui ka keskkonnale. 2026. aastal saab mahetoitu ligikaudu kolmandik üldharidusasutuste lastest ja õpilastest. Mahetoitlustamine ei ole pelgalt trend, vaid teadlik valik tarbida puhtamat toitu, toetada jätkusuutlikku põllumajandust ja laste toitumisharjumuste kujunemist.
Mahetoidu tootmisel ei kasutata sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja GMOsid ning järgitakse rangemaid loomade heaolu nõudeid. Lasteaia kontekstis annab see võimaluse pakkuda lastele võimalikult puhast ja kvaliteetset toitu ning kasutada toorainet, mis on toodetud mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides, panustades seeläbi keskkonnahoidu laiemalt.
Kulina Lasteaed on innustav näide üleminekust mahetoitlustamisele – oma kogemusi jagab Kulina Lasteaia direktor Helen Rennel.
Teekond mahetoitlustamiseni
Kulina Lasteaia mahetoidu teekond sai hoo sisse kohtumistest ja infovahetusest kohalike mahetootjate ning mahevaldkonna esindajatega.
MTÜ Partnerid ja MTÜ Virumaa Mahetootjad viisid aastatel 2016–2018 ellu LEADER ühisprojekti, mille eesmärk oli tutvustada Lääne-Virumaal Partnerite piirkonnas kohalikku toitu ning tõsta teadlikkust tervislikust ja keskkonnasõbralikust toitumisest. Projekti raames korraldati koolides ja lasteaedades kohaliku toidu päevi. Koos lasteasutuste kokkade ning lastega toimusid õpitoad, kus valmistati piirkonna väiketootjate toorainest erinevaid roogasid ning tootjad tutvustasid oma toorainet. Eesti Maaülikooli Mahekeskuse eksperdid rääkisid toidu kvaliteedist, mahetootmisest ja elukeskkonnast. Õppepäevadel osalejad said väärtuslikke teadmisi mahetoidu kasulikkusest ning uusi ideid, mida tervislikku menüüdesse lisada.
2022. aastal jätkati koostööprojekti „Põhja-Eesti toidukultuur – Paepealsed maitsed” raames 2016. a. alustatud tööd kohaliku ja mahetoidu kasutuselevõtu toetamisega lasteasutustes. Taaskord olid tegevustesse kaasatud MTÜ Virumaa Mahetootjad ja Maaülikooli Mahekeskus. Projekti raames korraldati kokkadele infopäevi, koolitusi ja kogemusreise.
Koostööprojekti raames külastati ka Kulina Lasteaeda, kus oma ala eksperdid tutvustasid mahepõllumajandust ja selle põhimõtteid, mahetoidu eeliseid ja teaduspõhiseid põhjendusi mahetoidu kasulikkusest. Peale teoreetilist osa valmistati lastele ühiselt mahetoorainel põhinev lõunasöök.
Oluliseks tõukeks mahetoidu kasutusele võtul kujunes ka kohalik koostöö, kus korraldati infopäevi, et viia kokku toitlustajad ja mahetootjad, et kaardistada, milliseid mahetooteid vajatakse ja kui suur on huvi nende kasutamiseks. Pärast neid kohtumisi liiguti Kulina Lasteaias edasi samm-sammult. Alguses võeti kasutusele mahemunad, seejärel lisandusid jahutooted ja pudruhelbed. Tänaseks on mahedad kõik jahud ja pudruhelbed, kasutusel on ka mahemunad, mahebroileriliha, mahe sealiha, samuti mitmed köögiviljad (nt porgand, kartul, peet), külmutatud marjad, moosid ning osa piimatooteid (nt juust, hapukoor, täispiim), mida on võimalik kauplustest osta.
Muutused igapäevases korralduses
Mahetoidule üleminek ei tähenda ainult tooraine väljavahetamist vaid kogu toitlustuse ümberkorraldamist. Menüüs tuleb arvestada rohkem hooajalisuse ja kättesaadavusega, samuti on vaja paindlikku lähenemist tellimuste koostamisel ja tegemisel.
2022. aasta sügisel taotles Kulina Lasteaed mahetoitlustamise ökomärgise, kus 20–50% sisseostetud toorainest on mahe. Heleni sõnul võib mahetoitlustamisega alustades esialgu pisut rohkem aega kuluda, sest enne on vaja kõik potentsiaalsed mahetoidu tarnijad välja otsida, nad PTA registris üle kontrollida ja selle kohta aruandlust pidada. Samas juurdub uus töökorraldus juba paari kuuga ning edaspidi on tegu tavapärase töö osaga.
Mõne kauba puhul tuleb veidi ette mõelda, sest kauba tellimisest kauba kättesaamiseks võib kuluda kuni poolteist nädalat. Oluline praktiline muudatus on lasteaial olnud ka tellimuste ajastamine: osa kaubast vajab etteplaneerimist, sest tellimisest kättesaamiseni võib kuluda kuni poolteist nädalat.
Esimesed väljakutsed ja võimalikud lahendused
Nagu iga muutuse puhul, tekitas ka mahetoidule ülemineku plaan alguses ebakindlust. Kulina Lasteaias oli suurimaks küsimuseks, kas suudetakse leida piisavalt mahetooteid, et vajalik osakaal kokku saada, kuna alguses puudus selge ülevaade, kust täpselt mahetoorainet hankida.
Teisalt oli hirm, et mahetoidu kasutuselevõtt tõstab toidupäevamaksumust. Kulina Lasteaiale osutus see kartus siiski üsna kiiresti asjatuks: üldine hinnatõus toidukaupade turul on vähendanud vahet tava- ja mahetooraine hindade vahel ning lisaks olid lapsevanemad muutuse suhtes toetavad.
Takistusi tuli ette ka tellimismahtudega: mõnel tootjal on miinimumkogused, mis väikese lasteaia jaoks on liiga suured. Lahendus leiti koostöös – selliseid tooteid tellitakse koos teise lasteaiaga.
Kuigi mahetoitlustamise tööprotsessid on ajas paika loksunud, ei kao väljakutsed täielikult. Helen toob välja, et üheks püsivaks väljakutseks on mahetoodete piiratud kättesaadavus aasta lõikes, eriti juurviljade puhul (nt kartul, porgand ja peet). Teiseks kitsaskohaks on aga piirkondlik kättesaadavus: nende kandis ei ole mahepiimatooteid alati võimalik osta muul viisil kui jaeketist (nt Selverist) või kaubalao kaudu ette tellides.
Kas mahetoit on “liiga kallis”?
Mahetoidu maksumust mõjutab lisaks tooraine hinnale ka menüüde planeerimisoskus, tellimuste planeerimine ja toidukao vähendamine. Haridusasutusi toetab riiklik meede, kus toetuse määr sõltub mahetooraine osakaalust (20-50% toorainest on mahe). Alates 2024. aasta lõpust lisandus meetmesse kõrgem toetuse määr koolipidajale, kelle lõunasöögi mahetooraine osakaal on 50-80%.
Kulina Lasteaia puhul mängib rolli ka asutuse suurus: tegemist on kahest rühmast koosneva lasteaiaga ning maksimaalselt toitlustatakse (lapsed ja töötajad kokku) kuni 40 inimest. Lisaks haiguste hooajal, kui palju lapsi puudub, on keerulisem kehtestatud päevamaksumusega välja tulla. See ei ole aga tekitanud mõtet mahetoidust loobuda.
Heleni hinnangul ei saa öelda, et mahetoit oleks lasteaiale liiga kallis – üldine toiduhindade tõus on hinnavahet tasandanud. Kui lasteaed saab kasutada toetust hinnavahe vähendamiseks, on sellegi poolest mõistlik mahetoorainet eelistada. Ning ka siis, kui toetust kasutada ei saa, on Kulina Lasteaia kogemus, et mahetoitu on võimalik lastele pakkuda, kui on tahtmist ja valmisolekut oma süsteemi kohandada.
Mahetoit kui osa õpikogemusest
Pilt 1. Pilt kuhikpeenra rajamise tööprotsessist, mille alumine kiht täidetakse vanade puutüvede ja okstega (Foto autor: Helen Rennel).
Mahetoit ei ole ainult toit – see on ka võimalus õpetada lastele looduse, toidu päritolu ja keskkonnahoiu tähtsust. Paljud lasteaiad seovad mahetoidu praktiliste tegevustega: aiandus, toiduteekonna arutelud, katsetused ja kokkamine.
Kulina Lasteaias käsitletakse lastega mahetoidu teemasid ja selgitatakse mahe- ja tavatoidu erinevusi, eelkõige sobivate teemade ja tegevuste raames. Lisaks on loodud tugev praktiline baas: lasteaial on aiamaa, peenrakastid ja marjapõõsad ning paar aastat tagasi rajati MTÜ Virumaa Mahetootjad eestvedamisel LEADER projekti „Õppeaia rajamine Kulina lasteaias“ raames ka kuhikpeenar. Mõttes on olnud ka see, et lasteaia aiamaal hakataks mahedat kasvatama – sel aastal veel selleni ei jõutud, kuid plaan on alustada järgmisel aastal. Lisaks on õpetajatega kokku lepitud, et tervisliku toitumise teemat käsitledes räägitakse lastele ka sellest, miks mahetoitu eelistada.
Pilt 2. Pilt teise kuhikpeenra rajamisest, mille alumises kihis kasutatakse lahtivolditud pappkaste (Foto autor: Helen Rennel).
Positiivne mõju: maitse, huvi ja kogukonnatunne
Mahetoidu pakkumine haridusasutustes võib avaldada positiivset mõju nii toitumisharjumuste kujunemisele kui ka toiduteadlikkusele. Kulina Lasteaias on üheks kõnekaks märgiks olnud laste otsene tagasiside maitsele.
Kui Kulina Lasteaias frikadellisuppi valmistati esmakordselt maheseahakklihast, tulid lapsed kokka tänama ja ütlesid, et supp – eriti frikadellid – maitsesid väga hästi. Suppi oli tehtud ka varem, kuid lapsed tundsid, et maitse oli “kuidagi parem”. Sarnane muutus ilmnes ka vahepalana pakutava porgandiga: kui varem jäi porgandit sageli üle, siis maheporgandi kasutuselevõtu järel süüakse kõik ära ning vahel võiks vahepala kogus olla isegi suurem.
Kulina Lasteaia kogemus näitab, et mahetoitlustamisega alustamine ei pea olema järsk hüpe. Tõhus lähenemine on liikuda samm-sammult, alustada üksikutest toodetest, leida sobivad tarnijad ja kujundada välja arvestuse ning tellimise rutiin. Lõppkokkuvõttes on kõige olulisem järjepidevus ja teadlik valik, et laste toidulaud oleks võimalikult kvaliteetne ning toetaks nii tervist kui keskkonda laiemalt.
Maablogi 
Lisa kommentaar