Igal aastal peetakse üle maailma 18.–24. novembrini mikroobide resistentsuse (AMR) nädalat, et pöörata tähelepanu globaalsele ohule, millega AMR ähvardab inimesi, loomi, taimi, toitu, ja keskkonda. Mida on Eestis veterinaarias mikroobide resistentsuse ennetamiseks ette võetud ja milline on praegune olukord? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe.
Mikroobide resistentsus (ingl antimicrobial resistance, AMR) on mikroorganismide võime panna vastu antimikroobsete ainete toimele. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on AMR oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitut valdkonda, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust.
AMRi uurimine Eestis
Loomakasvatuse valdkonnas tehti aastatel 2019–2022 Maaeluministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös algatatud AMRi teadusuuring. Enne seda polnud Eestil olemas uuringut, mis oleks olnud nii lai ja andnud seotud andmeid AMRi levikust.
Uuringu tulemuste põhjal soovitati riigile mitut meedet, kuidas ohjata AMRi levikut veterinaarias, näiteks komplekssed tegevused antibiootikumide kasutamise vähendamiseks (sh karjaterviseprogrammide rakendamine), loomaliigipõhise antibiootikumide kasutamise andmebaasi loomine, tõhus järelevalvesüsteem antibiootikumiravi hindamiseks ning koolitused ja nõustamissüsteem loomaarstide ja loomakasvatajate teadlikkuse parandamiseks. Toidutootjatele on soovitatud AMRi ohjamiseks suurendada kaasatust ja toidutoorme kvaliteedi parandamist. Nende soovituste põhjal hakati Eestis uuendama veterinaarvaldkonna AMRi tegevuskava.
AMRi tegevuskava Eestis
Veterinaaria valdkonnas on 2017. aastast AMRi leviku ohjamiseks koostatud tegevuskava[1], mida on ka mitu korda uuendatud. Kava rakendusplaani täitmise kohta on omakorda koostatud aruanne[2], mis annab ülevaate saavutatud eesmärkidest ja tehtud edusammudest.
Üks tähtsamaid tegevusi lähiajast on kindlasti antibiootikumide loomaliigiti kasutamise e-andmekogu arendamine. Suve alguses tööd alustanud andmekogu võimaldab loomaarstidel esitada riikliku veterinaararstide registri kaudu andmeid põllumajandusloomadel kasutatud antibiootikumide kohta. Andmekogu annab ülevaate sellest, kus, kui palju ja milliseid antibiootikume erinevatel loomaliikidel kasutatakse, võimaldades antibiootikumide hulgalisel kasutamisel olukorda uurida ja vajadusel sekkuda. Kõik tavapärasest mahukamad antibiootikumide kasutusjuhud mõjutavad lõpuks meie kõigi toitu ja tervist. Tänu andmekogule on edaspidi olemas andmed ka teaduslike analüüside tegemiseks, mis on abiks poliitiliste otsuste tegemisel.
Lisaks andmekogu loomisele pakutakse aastate 2023–2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast toetust loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete tagamiseks (karjatervise programm). Toetus on esialgu suunatud piimaveisekarjadele, aga tulevikus on plaanis seda laiendada ka lihaveisekarjadele. Toetatakse neid põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kohustuse järgida rangemaid karjatervise nõudeid. Toetuse eesmärk on ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist, tänu millele väheneb vajadus kasutada antimikroobseid ravimeid.
AMRi tegevuskava töörühma kuuluvad ka erinevad sidusrühmad, kes tegelesid näiteks 2022. aastal teadlikkuse tõstmisega. Eesti Loomaarstide Ühing korraldas veterinaarmeditsiini konverentsi, kus käsitleti AMRi ja antibiootikumide kasutamisega seotud teemasid. Veterinaarravimite hulgimüüjad organiseerisid koolitusi, mis suurendasid teadlikkust vaktsineerimisest ja üldisest loomaheaolust ning osalesid õigusaktide väljatöötamisel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda arutas aasta jooksul erinevates toimkondades AMRi teemat ning korraldas mitu seminari, kus käsitleti AMRi ja antibiootikumide kasutamist.
Eesti on täpselt keskmine kasutaja
Euroopa antibiootikumide veterinaarias kasutamise seire (ESVAC)[3] andmetel jäi Eestis 2021. aastal antibiootikumide müük täpselt Euroopa mediaani alla. Eestis müüdi 46,6 mg/PCU[4] ja Euroopa mediaan oli 47,6 mg/PCU. Müüdud toimeainete üldkogus jäi 2022. aastal samale tasemele kui 2021. aastal. Kõige enam müüdud veterinaarsete antibiootikumide rühmad on tetratsükliinid, penitsilliinid ja pleuromutiliinid.
Võrreldes 2021. aastaga vähenes küll 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide kasutamine 14%, kuid näiteks polümüksiinide kasutamine hoopis tõusis enam kui 2,5 korda ja makroliidide kasutamine 1,5 korda.
Hea uudis on see, et antibiootikumide kogumüük veterinaarmeditsiinis on viimased 10 aastat siiski pidevalt vähenenud. Kuid sealjuures tekitab muret, et suurenenud on selliste antibiootikumide müük, mis on olulised ka inimtervishoius, nagu nt 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporidiinid. Inimeditsiinis oluliste antibiootikumide laialdane kasutamine suurendab riski, et nende suhtes tekivad resistentsed mikroorganismid ning ühel hetkel pole need ravimid enam tõhusad. Kuid selliseid antibiootikume on meil vaja inimeste ravimiseks, kui ükski teine antibiootikum enam ei toimi. Juba praegu on need eluliselt olulised multiresistentse tuberkuloosi ravis.
Võib öelda, et Eestis on veterinaarias antibiootikumide kasutamisel paljusid teaduslikke soovitusi kuulda võetud ja nende põhjal konkreetseid samme juba astutud. Ka seire andmetel on Eesti n-ö tubli keskmine, kuigi peab rohkem jälgima, et väheneks peamiselt inimtervishoiule mõeldud antibiootikumide kasutamine. Kindlasti nõuab mikroobide resistentsuse vältimine ka edasisi pingutusi, muu hulgas ravimite eesmärgi- ja õiguspärase kasutamise ning arvestuskohustuste täitmise hindamist ning mikroobide antibiootikumiresistentsuse seiret. Koos sidusrühmadega peame töötama välja erinevatele antibiootikumirühmadele kasutamise lävendid, mis näitaksid, millises mahus oleks nende kasutamine veterinaarias veel aktsepteeritav.
Joonis 1. Antibiootikumide kasutamine veterinaarias rühmade kaupa aastatel 2018–2022, arvestades müüdud toimeaine kogust
[1] Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026
[2] „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ rakendusplaani 2022. aasta täitmise aruanne
[3] https://www.ema.europa.eu/en/veterinary-regulatory/overview/antimicrobial-resistance/european-surveillance-veterinary-antimicrobial-consumption-esvac-2009-2023
[4] Müügikogused milligrammides korrigeerituna loomade arvule (mg/PCU)
Maablogi 