Statistikaameti septembris avaldatud andmed kinnitasid, et 2022. aasta oli põllumajandustootmisele üks viimase aja paremaid – põllumajandussaaduste hinnad ja toodetud kogused tagasid sektorile hea majandustulemuse. Sama võib öelda kõigi põllumajandustootmise tüüpide kohta, tuginedes põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu (FADN) äsja avaldatud andmetele.
Edu üks eeldus oli see, et tootmissisendeid soetati turustusaasta 2022/23 saagi tootmiseks ajal, mil kallinenud energiahinnad ei olnud veel mõjutanud väetiste ega taimekaitsevahendite hindu.
Koostame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis koostöös Statistikaametiga esialgseid hinnanguid jooksva aasta põllumajanduse majandusharu toodangu ja kulude kohta. 2023. aasta esialgne hinnang valmis ja avaldati 5. detsembril; selle sisu võtab kokku maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt.
Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus kujuneb taimekasvatussaaduste saagi, loomakasvatustoodangu, loomade juurdekasvu, varude muutuse ning põllumajanduslike teenuste ja lahutamatute kõrvaltegevuste hinnastamisel.
Toidu tootmiseks tehtavad kulud jaotatakse laias laastus kolmeks:
- vahetarbimine, kus kajastatakse kulusid loomasöödale, väetistele, taimekaitsevahenditele, energiale jmt;
- kulum, mis kajastab kaudselt muutust varade väärtuses;
- välised tegurid, mis väljendavad kulu tööjõule, intressimaksetele ning rendile.
Põllumajandussektori tulemuslikkust saab mõõta toodangu väärtuse, millele lisatakse toetused, ning tehtud kulude vahena. Esialgse hinnangu koostame jooksva aasta esimese kolme kvartali ja ajalooliste andmete alusel.
Taimekasvatustoodangu väärtus väheneb esialgsel hinnangul kolmandiku võrra
2023. aasta oli põllumajandustootmise jaoks taas kord omanäoline. Ilm pärssis kevadel taimede kasvu, mis mõjutas nii sööda tootmist kui ka suviviljade stardipositsiooni. Öökülmad kahjustasid viljapuude ja marjapõõsaste õisi, mistõttu mõnes istanduses saaki korjata ei saanudki.
Taimekasvatustoodangu kogus sõltub nii kasvupindadest kui ka saagikusest. Kogu kasutuses olev põllumajandusmaa on Eestis 985 156 ha; sellest moodustab põllumaa 72% ning 28% on püsirohumaa ja püsikultuurid. Põllumaast omakorda 49%-l kasvatatakse teravilja, 19%-l söödakultuure, 11%-l rapsi ja rüpsi.
Nii teravilja kui ka rapsi ja rüpsi kasvupind tänavu vähenes võrdluses 2022. aastaga. Kartuli, köögivilja, puuvilja ja marjaaedade kasvatamiseks kasutatav pind on 2023. aastal vaid 8981 ha. Samuti on vähenenud saagikused – teraviljal keskmiselt 13%, rapsil ja rüpsil 22%. Puuviljadele ja marjadele hindame saagikuse languseks 44%, köögiviljal saagikuse tõusu – keskmiselt 3%.
Aasta algusest rakendunud ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava raames makstavate tootmisega seotud toetuste ja 2023. aastal makstud erakorralise toetuse summa toel suurenes toodangu väärtuses kajastuva toetuse summa 2,12 mln eurolt 8,11 mln eurole.
Kokkuvõtvalt kujuneb taimekasvatussaaduste kogus 17% väiksemaks kui 2022. aastal, millele lisandub 19%-line hinnalangus. Kõiki neid eeldusi arvesse võttes hindame 2023. aastal taimekasvatustoodangu väärtuseks 548 mln eurot, mis on ligi 249 mln eurot vähem kui aasta tagasi, kuid pikemas vaates on joonisel näha 2022. aasta erandlikkus. Taimekasvatustoodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest 40%.
Loomakasvatustoodangu väärtus püsib
Loomakasvatustoodangu väärtust hinnates oleme eeldanud veiste, lammaste ja kitsede arvu vähenemist, kuid sigade ja kodulindude arvu suurenemist aasta lõpuks võrdluses aasta algusega. Ka lihatoodangu kogus väheneb, kuid piima ja mune toodetakse esialgsel hinnangul aasta jooksul enam kui aasta tagasi.
Loomakasvatuse toodangu väärtuse struktuuris on peamisel kohal piimatoodangu väärtus (58%). Piima hind on 2023. aastal langenud 5%, kuid jääb aasta keskmisena siiski kõrgele tasemele. Tootmisega seotud toetusi suunatakse loomakasvatusse sarnaselt eelnevale aastale u 21 mln eurot. Tootmisstruktuuri ja hinnamuutuseid arvestades kujuneb 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga loomakasvatustoodangu maht 3% suuremaks ja hinnad langevad 4%.
Loomakasvatustoodangu väärtuseks hindame esialgsetel andmetel 645 mln eurot ehk 7 mln eurot vähem kui aasta tagasi; erinevalt taimekasvatusest võrdluses 2022. aastaga tagasilangust näha ei ole. Loomakasvatustoodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest 47%.
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus väheneb enam kui kulud
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuseks kujuneb 2023. aasta esialgsel hinnangul 1,36 miljardit eurot, mis on 17% vähem kui aasta varem. Lisaks taime- ja loomakasvatustoodangu väärtusele sisaldub selles ka 12% põllumajanduslikke teenustöid ja lahutamatuid kõrvaltegevusi.
Sissetulekute poolel kajastuvad toetused (v.a investeeringuteks), mis ei ole seotud konkreetse põllumajandussaaduse tootmisega – kokku 205 mln eurot ehk 18% vähem kui 2022. aastal.
Tootmiseks kasutatavate sisendite 2022. aastal energiahindade tõusust tingitud kõrged hinnad 2023. aastal osaliselt langesid. Vahetarbimine kokku vähenes aga vaid 4%, sest kasutusse läksid ka enne hinnalangust soetatud väetised ja söödad.
Kulumile eeldame endiselt kasvu (+17% vs 2022), kuid hinnang (229 mln eurot) tugineb I poolaasta andmetele, mida korrigeerime 2024. aasta märtsis.
Tööjõukuludele hindame kasvu 9% ulatuses, seda tingituna nii keskmise palga tõusust kui ka palgalise tööjõu suurenemisest. Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste ajendil on intressimäärad 2023. aastal tõusnud 5–6%-ni, mille tagajärjel näeme enam kui kahekordset intressikulude kasvu. Renditasule pakume väikest langust. Kokku hindame väliste tegurite kuluks 319,6 mln eurot (kasv 23,6% vs 2022. aasta).
Kui tulu ja kulu kokku lüüa, siis näeme, et 2023. aasta on olnud põllumajandussektorile raske. Lisandväärtus, millest toetuste osa on 99%, väheneb enama kui poole aasta võrdluses, kuid sellest peaks katma väliste tegurite kulud. Joonis ilmestab alates 2013. aastast majandusharu kogutoodangu väärtust, toetusi ja kulude alajaotusi– 2016. aasta oli keeruline, kuid kulud said toodangu väärtuse ja toetustega kaetud, ent 2023. aastal ei kata kogutoodangu ja toetuste väärtus tehtud kulusid. Esimest korda alates 1995. aastast kujuneb põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu esialgsel hinnangul negatiivseks.
Hinnangut korrigeerime täpsemate statistiliste andmete alusel märtsis 2024. aastal ning päris lõplik tõde selgub 2024. aasta oktoobriks.
Avaldatud andmetega saab tutvuda Statistkaameti kodulehel (PM54).
Maablogi 