Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnal võimalus saada järgmise 6 aasta jooksul toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondade toetusest pikemalt räägib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Kuidas moodustatakse ja juhitakse rannapiirkondi?
Rannapiirkonnad jagunevad kaheksaks: kuus merelist piirkonda (Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Harjumaa ja Virumaa) ning kaks sisevete piirkonda (Võrtsjärve ja Peipsi). Igas kalanduspiirkonnas tegutsevad nii kutselised kalurid kui ka teised kalandusega seotud isikud.
Piirkonnad on moodustatud sõltuvalt kohalikest vajadustest ja eripäradest. Nii tagatakse ühe piirkonna sees geograafiline, sotsiaalne ja majanduslik ühtsus. Samuti kindlustatakse nii piisava inimvara, finants- ja majandusressursi olemasolu, et viia ellu läbimõeldud kohaliku arengu strateegia.
Seetõttu juhitakse kalanduspiirkondi altpoolt tuleva algatuse põhimõttel läbi kohalike tegevusrühmade. Nii on tagatud kohaliku kalurkonna, kalandusega seotud ettevõtjate ja ka teiste piirkonnas asuvate organisatsioonide kaasatus otsustusprotsessi. Ainult nii saame parimaid tulemusi piirkondade eripärade ja vajadustega arvestamisel ning Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärkide elluviimisel.
Kohaliku arengu strateegia koostamise toetus
Toetuse najal on piirkondlikel mittetulundusühingutel lihtsam koostada piirkonna eripäraga arvestav laiapõhjaline tegevusstrateegia. Nii saab kasutada kohalikke ressursse paremini ja lõimida kalandust teiste piirkonna tegevusaladega.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Toetusega kaetakse kohalike tegevusrühmade haldamisega seotud kulud, näiteks ruumide rent, personiali kulu ja muu taoline. Samuti soodustame sidusrühmade teabevahetust ning abistame võimalikel taotlejatel töötada välja tegevusi ja koostada taotlusi. Samuti aitame korraldada teavituskampaaniaid (üritused, koosolekud, sotsiaalmeedia, ajakirjandus jms), kus tutvustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ja selles eelarvest pakutavaid toetusi. Lisaks aitame kohalikel korraldada kohtumisi partneritega, kogukonna juhtgruppidega ja võimalike projektide eestvedajatega uute ideede leidmiseks ja elluviimiseks.
Projektitoetus
Selle, millistele tegevussuundadele kalanduspiirkonnas keskenduda ning kui suures summas mingile projektile toetust taotleda, otsustavad kohalikud tegevusrühmad. Projektitoetused jagunevad kuue tegevussuuna vahel, mis kirjeldatakse kohaliku arengu strateegiates.
Vee-elusressursside väärindamise ja otseturustamise tegevussuund
Selle punktiga soovime suurendada ranna- ja siseveekalurite sissetulekuid ja konkurentsivõimet kalandustoodete turul. Näiteks saab rääkida jahutussüsteemide kasutusele võtmisest, et kala kauem säiliks, või e-poe avamisest, et müüa oma toodangut suuremale sihtrühmale.
Sadamate taristu parendamise ja teenuste mitmekesistamise tegevussuund
Selle punkti all investeeritakse projektidesse, mis mitmekesistavad kohalikul tasandil olulistes kalasadamates pakutavaid teenuseid. Näiteks toetatakse sadamate muutmist tormide eest paremini kaitstuks, aga ka kalurite olmetingimuste parandamist, sealhulgas sadamasse puhkealade rajamist.
Majandustegevuse mitmekesistamise tegevussuund
Kalapüügisektoris tegutseva ettevõtja sissetulekud sõltuvad suuresti püügi hooajalisusest, kalaressursist, ilmastikuoludest ja kala hinnast. Toetuse abil saab vähendada sõltuvust sesoonsusest, näiteks luues turistidele mitmesuguseid atraktsioone, mis võivad olla puhkemajad, meresõidud või muu taoline. Majandustegevuse mitmekesistamise toetamise laiem eesmärk on võimaldada kaluritele lisasissetulekut kalandussektorist lahkumata ning luua uusi töökohti ja ettevõtteid rannapiirkondadesse.
Looduskeskkonna tingimuste parendamise tegevussuund
Selle tegevussuuna alla käivad investeeringud, mis panustavad kalade kudealade ja rändeteede parendamisse. Näiteks saab toetuse abil korraldada prügi korjamiseks talguid nii veealadel kui ka vee ääres. Puhtam elukeskkond tagab parema ökosüsteemi, kus kalad saavad paljuneda.
Kalandus- ja merendustraditsioonide edendamise tegevussuund
Toetatakse investeeringuid, mis panustavad ranna- ja kalanduskogukondade identiteedi tugevdamisse, populariseerivad ja tutvustavad kalandust laiemale avalikkusele ning säilitavad ja edendavad kalanduse ja merendusega seotud kultuuripärandit. Näiteks saab toetuse najal toota ja filmida ajaloolisi kalandusmaterjale. Samuti toetatakse ajalooliste hoonete taastamist või kalanduslaagrite korraldamist.
Teadmiste ja oskuste edendamise tegevussuund
Soovime investeeringutega suurendada ranna- ja siseveekalurite teadmisi ja oskusi. Näiteks toetatakse koolitusi, mis suurendavad kalurite võimekust arendada välja uusi tegevusalasid ja tooteid või laiendada seniseid lisategevusi.
Kes saavad projektitoetust taotleda ja mis saab edasi?
Isikute ring, kes võivad projektitoetust taotleda, on väga lai, hõlmates nii äriühinguid, FIEsid, MTÜsid ja sihtasutusi kui ka kohalikke omavalitsusi ja nende allasutusi. Samas peab silmas pidama, et toetust saab taotleda vaid oma kalanduspiirkonna strateegiakavale tuginedes.
Praegu oleme jõudnud etappi, kus kohalikud tegevusrühmad saavad hakata esitama oma tegevusstrateegiaid. Pärast strateegiate hindamist ja heakskiitmist on võimalik hakata korraldama projektitaotlusvoore, et need strateegiaid ellu viia.
Maablogi 