Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnal võimalus taotleda toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondadest ja toetusest pikemalt räägib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Milline võib olla Eesti põllumajandus 10 aasta pärast?
Põllumajanduse prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida Eesti põllumajandustoodangu pikaajalist perspektiivi. Postituses arutame prognoosimudeli najal, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032.
Lapsed teevad näpud mullaseks!
Koolides ja lasteaedades on alanud projekt „Näpud mulda!“. Projekti raames saavad lapsed kasvatada mitmesuguseid söögitaimi ja ise kogeda, kuidas toit meie lauale kasvab. Sellest, kuidas lastel on projekti raames läinud, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse teenuste ja arendusvaldkonna juhataja Evelyn Vanamb.
Aspartaam meie toidulaual – kas magusaine tarbimist tuleks piirata?
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata? Selgust aitavad luua Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Elu kriisis pärsib eestlaste kalaisu
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Väärisoliiviõli – uus ja selgem nimetus vanale tootele
Euroopa Liit on maailma suurim oliiviõli tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad märku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga võib ulatuda üle 1000 aasta. Keskmiselt annab üks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliiviõli valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive. Mis see oliiviõli täpsemalt on ning miks on just sellele õlile kehtestatud turustusstandardid, räägib Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kadri Rand.
Kas põllumajandusühistu on ühismajandite jäänuk või tootjatele kasulik koostöövorm?
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Mis tuuled lähiaastatel kalandussektoris puhuvad?
Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Vaatame lähemalt, kuidas ja mismoodi on plaanis seda raha kalanduse hüvanguks kasutada.
2022. aasta väljakutsed põllumajanduses Euroopa silme läbi
2022 kujunes väga tormiliseks aastaks. Kogu maailma mõjutas nii energiahindade tõus kui ka sõda Ukrainas. Erand ei olnud seejuures ka põllumajandussektor. Mis toimus 2022. aastal Euroopa Liidu põllumajanduses ja mida uut on oodata järgmisel aastal?
Alanud aastast müüakse erimärgistatud diislikütust ostuõiguse alusel
1. jaanuarist muutus erimärgistatud diislikütuse (EDK) ostu ja müügi kord. Kes ja kuidas saavad edaspidi nn sinist diislit osta?