Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata?
Selgust aitavad luua Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Mis on aspartaam?
Aspartaam (E-numbriga E 951) on ülimagusa magusainena kasutatav toidu lisaaine ning seda kasutatakse toitude, jookide magustamiseks. Aspartaami sisaldab ka ülimagus magusaine aspartaam-atsesulfaamsool (E-numbriga E 962).
Euroopa Liidus on lisaainete kasutus rangelt reguleeritud. Kõikide ülimagusate magusainete kasutamine on lubatud ainult vähendatud energiasisaldusega, kaariest mittetekitava, lisatud suhkruta või eritoitudes ning toidus kasutada lubatud kogustele on kehtestatud maksimaalsed piirnormid.
Kuigi ülimagusad magusained ei anna toiduenergiat (kilokaloreid), on need võrreldes tavalise suhkruga sadu kuni tuhandeid kordi magusamad – aspartaam ca 200, aspartaam-atsesulfaamsool ca 350 korda. Kõnealused toidu lisaained on suhkrust palju magusamad, mistõttu lisavad toidutootjad neid reeglina maksimaalsest piirnormist väiksemas koguses ning teiste magusainetega segatuna, et toidu maitse- ja lõhnaomadused oleksid tarbijale meelepärased. Ka aspartaami lubatud maksimaalsed kogused on tegelikult väikesed, näiteks võib maitsestatud jookidesse lisada seda maksimaalselt 600 mg liitri kohta.
Millistes toitudes, jookides leidub aspartaami?
Aspartaami võib kasutada mitmetes toidugruppides, näiteks maitsestatud joogid (karastusjoogid), magustoidud, maiustused, närimiskummid, teatud piimatooted, dieettoidud, suhkru asendamiseks mõeldud tooted (lauamagusained).
Eesti toidukaupluste e-poodide vaatluse tulemusel nähtub, et müüdavatest toitudest leidub aspartaami enim suhkruvabades ja dieetkarastusjookides, aga ka jääteedes, energiajookides ning närimiskummides. Lisaks on müügil aspartaami sisaldavaid kisselle, suhkruvabu mahlajooke ja joogikontsentraate, pastille (pisimaiustused) ja marineeritud ingveri.
Eesti turul näib olevat pigem vähe aspartaami sisaldavad tooteid ning need on eelkõige suurte, rahvusvaheliste brändide imporditud toidud. Aspartaamil ei ole magusainena hea maine – toidukäitlejad kasutavad selle asemel üha enam stevioolglükosiide (E-numbriga E 960a–d), aga ka sukraloosi (E-numbriga E 955) ning teisi magusaineid (nii ülimagusaid magusaineid kui ka polüoole).
Kas aspartaami tarbimine võib olla ohtlik?
Tõendid aspartaami vähki ja muid tervisemõjusid tekitavate ohtude kohta on piiratud, seda nii inimuuringutes, loomkatsetes kui ka muid võimalikke vähki tekitavate mehhanismide osas.
See tähendab, et kuigi aspartaami tarbimise ja vähi tekke vahel on mõnedes teadusuuringutes leitud teatud seos, ei saa välistada, et see positiivne seos tuleneb hoopis juhusest, uuringute kallutatusest või muudest sotsiaalmajanduslikest, eluviisi või toitumisega seotud teguritest.
Millele viitab aine kuulumine gruppi 2B?
Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur IARC koondab gruppi 2B võimalikud vähkitekitavad ained (possibly carcinogenic). Avaldatud ohuhinnang liigitas piiratud tõendite alusel sellesse gruppi ka aspartaami.
Tasub välja tuua, et IARC ohu kirjelduse eesmärk on hinnata aine/ühendi tervisekahju tekitamise võimet – see aga ei viita vähi tekke riskile teatud kokkupuute taseme ega viisi juures.
Gruppi 2B on liigitatud veel näiteks aaloe ja hõlmikpuu ekstraktid, raadiosageduslikud elektromagnetväljad (nt mikrolaineahi, Wi-Fi seadmed, mobiiltelefonid) ja madala sagedusega elektromagnetväljad (nt elektriliinid, pardlid, föönid).
Tugevamate tõendite alusel on IARC gruppi 2A liigitanud tõenäoliselt vähkitekitavad ained (probably carcinogenic), siia gruppi kuuluvad näiteks punase liha söömine, öötöö, liiga kuumade jookide (üle 65°C) joomine. Gruppi 1 ehk vähkitekitavaks (carcinogenic) on IARC liigitanud suitsetamise, alkoholi joomise, töödeldud lihatoodete söömise, päikesekiirguse jne.
Mida näitab riskihinnangus ohutu päevane kogus ADI?
Lühend ADI (acceptable daily intake) viitab ohutule päevasele kogusele, mida võib kogu eluea jooksul igapäevaselt tarbida.
JECFA riskihinnangus leiti, et tõendid ei ole piisavad senise aspartaami ADI muutmiseks (0–40 mg/kehamassi kg/päevas). Aspartaami keskmine päevane tarbimine jääb nii lastel kui ka täiskasvanutel alla ADI, ka suurtes kogustes tarbijatel. Seega tavapäraselt tarbitavates kogustes ei ohusta aspartaami tarbimine tervist.
Selleks, et 70 kg kaaluv täiskasvanud inimene saaks toiduga sellises koguses aspartaami, peaks ta ära jooma 4,7 liitrit aspartaamiga magustatud karastusjooki (eeldusel, et tootja on kasutanud maksimaalset lubatud kogust ning muud aspartaami sisaldavat toitu sel päeval ei tarbita).
Kas tarbija peaks hinnangute tulemusel oma harjumusi muutma?
Toitumise puhul on lisaks tasakaalustatusele olulisteks märksõnadeks mõõdukus ja mitmekülgsus. Süüa tuleks erinevate tootjate poolt toodetud erinevaid toite ning kogused peaksid olema mõõdukad, mõistlikud. Mida vähem töödeldud toite tarbime, seda parem. Nii saame kätte kõik meie organismile vajalikud toitained ja samas väldime olukorda, et mõnda ainet tarbime üleliia. Kui süüa kogu aeg vaid ühe tootja poolt toodetud toitu ja/või suurtes kogustes mingit kindlat toitu, siis suureneb terviseohu risk.
Magusaineid sisaldavaid toidud kuuluvad Eesti toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt maiustuste ning magusate näkside gruppi, mida võiks tarbida vähe. Maiustuste söömine ja karastusjookide joomine ei ole meile hädavajalik ning magusa tarbimisega tuleks piiri pidada.
Siinkohal on oluline ära tuua ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2023. aasta mais antud soovitus mitte kasutada ülimagusaid magusaineid kaalujälgimiseks või mittenakkuslikesse haigustesse haigestumise riski vähendamiseks (v.a diabeetikud), kuna neil ei ole pikaajalist positiivset mõju täiskasvanute või laste keharasva vähendamisele ning nende pikaajalisel tarbimisel võib olla ebasoovitavaid mõjusid.
Lisaaine tarbimist on soovi korral alati võimalik kas vähendada või seda vältida. Kui inimene soovib enda tarbimisharjumused üle vaadata ning senisest teadlikumalt toituda, siis aitab teda esmajoones selles pakendi märgistusega tutvumine. Kõik toidus kasutatud lisaained peavad olema märgitud toidu koostisosade loetelus kas täpse nimetusega või E-numbriga.
Mida tuleks märgistusi lugedes aspartaami puhul silmas pidada?
Aspartaami (E 951) ja aspartaam-atsesulfaam-soola (E 962) kasutamise puhul on tootel lisaks märge „Sisaldab fenüülalaniini allikat“. Selline tähistus on hoiatuseks haruldase ainevahetushaiguse fenüülketonuuria põdejatele. Kaasasündinud ainevahetushaigust fenüülketonuuria põeb üks inimene 10 000-st.
Kõikide magusaineid sisaldavate toitude nimetuse juures peab olema ka märge „Magusaine(te)ga“ või kui on lisatud ka suhkrut, siis „Suhkru(te) ja magusaine(te)ga“.
Millistele andmetele saame tugineda?
Tugineme rahvusvahelistele teadusuuringutele. Lisateavet leiate aadressidelt:
- Euroopa Toiduohutusamet EFSA
- Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur IARC
- Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee
- Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus ülimagusate magusainete kasutamise kohta
- Tervise Arengu Instituut
Euroopa Liidus (sh Eestis) on lisaainete kasutustingimuste muutmise või keelustamise eelduseks EFSA hinnang, milles vaadeldakse igakülgselt aine ohutust inimeste tervisele. EFSA kasutab riskihindamisel Euroopa tarbimise andmeid, seega vaatleb konkreetselt meie piirkonna tarbimismustreid.
Kas ja milliseid magusaineid puudutavaid arenguid võib tulevikus oodata?
Hinnangute kohaselt ei ole tänased tõendid inimeste aspartaami tarbimise ja vähi tekke seose osas veenvad. Kinnitamaks, kas aspartaam tõesti tekitab vähki, on vaja suuremal hulgal ja paremaid teadusuuringuid – näiteks pikemaajalisemad kohortuuringud, randomiseeritud kliinilised uuringud.
Magusainete ülehindamine on EFSA ja Euroopa Komisjoni jaoks prioriteet, protsessiga loodetakse lõpule jõuda 2024. aasta jooksul. Aspartaami hindas EFSA üle 2013. aastal, kuid aspartaam-atsesulfaamsoola hindamine on pooleli. Selles protsessis analüüsib EFSA veelkord kõiki asjakohaseid teadusuuringuid aspartaami võimalike mõjude kohta. Septembris toimub Euroopa Komisjoni lisaainete alane töögrupi kohtumine, mille raames arutatakse kindlasti aspartaami hinnangutega seonduvat.
Inimeste tervise ja tarbija huvide kaitse on kõrge prioriteediga kõikide Euroopa institutsioonide ja liikmesriikide jaoks, erinevate otsuste tegemisel lähtutakse alati sellest.
Maablogi 