Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Vaatame lähemalt, kuidas ja mismoodi on plaanis seda raha kalanduse hüvanguks kasutada.
Rakenduskavaga on riik seadnud aastaks 2029 neli peamist eesmärki.
- Parandada tuleb keskkonnaseisundit ning tagada, et ka kalavarud oleksid heal tasemel. Sealjuures on oluline hakkama saada kliimamuutustega.
- Kalapüük, kala töötlemine ning vesiviljelus peavad muutunud oludes majanduslikult paremini hakkama saama, aga seda viisil, mis arvestab keskkonnaga.
- Kaasa tuleb aidata kalapüügiga tegelevate kogukondade arengule ning tagada nende majanduslik kestmine. Eestis jagunevad sellised kogukonnad kaheksaks kalanduspiirkonnaks.
- Eelnevate eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teadus, innovatsioon ning teadmiste laiem levik teadlastelt kaluritele.
Kalavarude hea olukorra tagamine nõuab investeeringuid kliimamuutustega kohanemisesse
Kalapüügil on eesmärk parandada keskkonna ja kalavarude seisundit ning kohaneda kliimamuutustega. Viimane neist on üha enam päevakorda tõusev küsimus, mis ühel või teisel moel mõjutab meid kõiki. Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suur oht meie kodumerele, Läänemerele – selle geograafiline eripära tingib isolatsiooni maailmamerest, väga madala soolsuse ning vähese liigilise mitmekesisuse. Läänemere seisundit ohustavad eutrofeerumine, ülepüük ja ohtlikud ained. Seetõttu tuleb vähendada nende survetegurite mõju ökosüsteemile.
Kalapüügi keskkonnajalajälje vähendamiseks kavandame investeeringuid kalalaevadesse. Plaanime võtta meetmeid, mis tõstavad kalalaevade energiatõhusust kaasaegsemate tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtuga ning võimaldavad seejuures kaluritele paremaid töötingimusi.
Energiakandjate hinnatõusu mõju on jõudnud kõikidesse püügietappidesse. Seetõttu on lisaks kalalaevade energiatõhusamaks muutmisele vaja võtta üha enam kasutusele alternatiivenergial töötavaid tehnoloogiaid ja ressursitõhusamaid seadmeid. See puudutab lisaks kalalaevadele ka Eesti olulisemaid traalpüügisadamaid.
Uuenduslike tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks oleme näinud kalurkonnale ette innovatsioonitoetuse. Valdkonna uuringuprogrammide elluviimise stimuleerimiseks toetame uuringuid, mis otsivad lahendusi sektori konkurentsivõime tõstmiseks. Selleks, et hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning valdkonnas toimuvate arengutega, võimaldame kaluritele täiendõpet ja katseprojektide elluviimist koostöös teadlastega.
Teadusuuringute tegemiseks, innovatsiooni ergutamiseks ning püügisektori energiatõhusamaks muutmiseks oleme kalapüügisektorile planeerinud rakenduskava eelarvest üle 47 miljoni euro; see raha peaks aitama tagada ka tõhusama kontrolli õigusnormide täitmise üle, keskkonnaseisundi paranemise ning kalavarude hea taseme tulevikus, et kalurkonnal oleks edaspidiseltki tagatud vääriline sissetulek.
Töötlemise ning vesiviljeluse valdkonnas on rõhk konkurentsivõime kasvul
Kalapüügisektoris ei ole energiakandjate hinnatõusust pääsenud ka töötlejad ega vesiviljelejad, kelle jaoks tootmissisendite hind on ajas tõusnud. Oleme ettevõtjatele näinud abiks ette investeeringutoetused. Nendega soodustame nii töötlemisel kui ka tootmisprotsessil üleminekut taastuvenergiaallikatele. Seda on vaja selleks, et ettevõtja tuleks paremini toime tõusvate hindadega ja samal ajal väheneks tema majandustegevuse keskkonnajalajälg. Näiteks aitame vesiviljeluse investeeringutoetusega kaasa toodangumahu kasvule. Vesiviljeluse toodangumaht on viimastel aastatel püsinud kõigest tuhande tonni lähedal; samas on meie riigisisene vajadus nende toodete järele kordades suurem. Toodangumahu kasv suurendab kindlasti mõju ümbritsevale keskkonnale ning seetõttu oleme planeerinud meetmeid ka selle mõju leevendamiseks.
Keskkonnaseisundi ja kliimaolude muutustega paremaks kohanemiseks oleme näinud ette erinevad investeeringutoetused. Need ei pruugi ettevõtjate kasumit otseselt küll suurendada, kuid aitavad tõsta vastupanuvõimet keskkonnamuutustele selliselt, et vesiviljelustoodete tootmine oleks tulevikus jätkusuutlikum.
Globaalne turg on kriisides ebastabiilsem
Eesti toorainega isevarustatuse tase on kalapüügitoodete puhul kordades suurem, kui me ise suudaksime ära tarbida, ning seepärast suur osa toodangust eksporditakse. Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi maailmas üsna suur ning viimastel aastatel on meie ettevõtjate toodang jõudnud rohkem kui 50 riiki. Laiast ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa toodangust üksikutele ekspordipartneritele, näiteks Rootsile ja Soomele, kuid samuti toimib turg sõjast räsitud Ukrainaga.
Tulevikus tuleb võimaldada ekspordile fokuseeritud ettevõtjatele turu-uuringuid, mille tulemused aitaksid paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid protsesse ja sihturgude tarbijate vajadusi. EMKVF 2021–2027 rakenduskava raha abiga püüame uute välisturgude avamisel võimaldada ettevõtjatel aktiivselt siseneda ka uutele perspektiivikatele turgudele. Samuti püüame tagada riigi operatiivsuse nii praegustel kui ka uute turgude avamisel.
Kaubandust mõjutavad globaalsed sündmused; seda näiteks nii pandeemiate kui ka relvakonfliktide näol. EMKVF 2021–2027 rakenduskava eelarve õigesti sihitud kasutamine aitab leevendada kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja ka turustamise valdkonnas selliste sündmuste halbu mõjusid. Selleks näeme ette toetused, et erakorralistest sündmustest tingitult keerdkäikudesse sattunud ettevõtjatele võimaldada saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist.
Tarbijaid huvitab järjest rohkem keskkond
Globaalne kalatarbimise kasv on ajendanud tootjaid üha paremini tarbijate eelistustega kohanema ja neile varakult reageerima. Kasvamas on uue põlvkonna teadlikkus keskkonnahoiust ning iga ostuga soovitakse ümbritsevat keskkonda võimalikult vähe halvasti mõjutada. Tarbija on hakanud järjest enam tundma huvi selle vastu, kuidas kaubanduses olev toode on temani jõudnud ning millist keskkonnajalajälge see omab. Üha sagedamini leiab lõpptarbija ostukorvist toote, millel on rääkida oma lugu. Tarbijad soovivad üha enam osta keskkonnasäästlikumaid tooteid ja ettevõtjad leiavad järjest enam võimalusi erinevaid pakendeid taaskasutada.
Seda kõike arvestades aitame töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel paremini mõista ning kohaneda erinevate tarbijate vajaduste ja nõudmistega. Selleks võimaldame neil osaleda rahvusvahelistel messidel ning omistada oma toodetele nende kestlikkust ja kvaliteeti näitavaid sertifikaate ja märgiseid. Kavatseme jätkata teavitustööga selle nimel, et tarbijad saaksid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ostes teha võimalikult tervislikke ja kestlikke valikuid.
Tulundusühistute peamine eesmärk on turujõu omandamine
Eesti tegutseb viis kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni ning neile lisaks üks kilu- ja räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit. Eesti Kalatootjate Keskühistu tegevuse üks ilmekamaid näiteid on Paldiskisse rajatud kalajahu- ja kalaõlitehas. Tehas on võimaldanud kalapüüdjatel kogu oma tootmisahela vertikaalselt integreerida ehk ühistu liikmed suudavad toorainet koos efektiivselt püüda ja töödelda. Lisaks on ühistul olemas kõik vajalik toodete ladustamiseks ning kaupa turustatakse ühtselt ja koordineeritult. Praeguses majanduslikus olukorras annab see rohkem paindlikkust, mis võimaldab ka Ukrainas toimuva sõja ennustamatute keerdkäikudega paremini toime tulla. See on selge märk sellest, et ühistegevus loob parimad eeldused konkurentsivõime tõusuks.
Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ka edaspidi omandada kalapüügi- või vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel ühistegevuse kaudu üksiktegijatega võrreldes suurem turujõud ning luua turgudel paremad läbirääkimistingimused. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime tõstmiseks soodustame ühistegevust ka tulevikus, jätkates tootmis- ja turustamiskavade toetuse andmist.
Ettevõtja ja teadusasutuste koostöö peab suurenema
Praeguseks suudavad hästi toimivad tootjaorganisatsioonid toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast. Kõige eeskujulikumad näited sellest on tuua kilu- ja räimepüügist. See annab tulevikuks hea baasi, et liikuda edasi tootearendusega (seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja arendusasutustega) ning hõlmata paremini uusi turge. Üha enam vajavad ettevõtjad aga teavet sellest, kuidas võimalikult suur osa toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta. Lisaks vajavad nad teadmisi uute toodete pakkumiseks ja vanade arendamiseks. Selliste teadmiste omamine annaks lisavõimalused ka väiketöötlejatele. Kui nad saaksid seni kasutamata töötlemisvõimalusi paremini kasutusele võtta ning uuenduslikku tootearendust teha, siis suudaksid nad luua ka väljaspool püügihooaega uusi tooteid.
Tulevikus saame innovatsioonitoetuse raames toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ning teistes sektorites tegutsejatega tehtava koostöö parandamist. Lisaks saab uuringutoetuse abil ellu viia uuringuprogramme, mis aitavad stimuleerida sektoris uuendusmeelsust. Soovime toetada uuringuid, mille läbi tõuseb sektori konkurentsivõime ja suureneb keskkonnasäästlik, ressursitõhus ning teadmistepõhine majandamine ehk mis aitavad tõsta sektori kasumlikkust. Lisaks plaanime teadmussiirde toetuse abil edendada koostööd; näiteks uuringute ja katseprojektide tegemisel ning koolituste läbiviimisel.
Finantssektoris olevaid turutõrkeid leevendatakse ka edaspidi
Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtete eripärasid; see probleem on aastatega ainult süvenenud. On tekkinud turutõrked laenude kättesaadavusega, mis takistab ettevõtjatel investeeringuplaanide elluviimist. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood pole võimaldanud näiteks töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida.
Euroopa Liidu riikides on juurdepääs sobivatele finantsteenustele küll erinev, kuid rahastamisvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks; seda eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul. Paraku ei ole Eesti kalandussektor siin erand. Kalandussektorile on Eesti rahastamisvahendeid pakutud kahel eelmisel programmperioodil.
Turutõrgete leevendamiseks peame nii töötlemisega kui ka vesiviljelusega tegelevate ettevõtjatele sobivate rahastamisvahendite pakkumist jätkama ka uues rakenduskavas. Varasemale kogemusele tuginedes näeme, et ettevõtjad hindavad võimalusi, kus arvestatakse valdkonna spetsiifikaga. Tihti on intressimääradest olulisemaks osutunud näiteks pikemad maksepuhkused ja võimalus alustada laenumaksetega alles pärast toodangu realiseerimist ehk siis, kui ettevõtjal tekib reaalne sissetulekuallikas.
Kuna tegemist on laenuga, siis peab iga ettevõtja selle riigile tagasi maksma. Siinkohal on riigil võimalik suurendada kasusaajate hulka, kuna raha, mis ettevõtjad on rahastamisvahendist laenuna saanud ning riigile tagasi maksnud, saab suunata uuesti sektorisse järgmiste investeeringute tegemiseks.
Soodustatakse kalanduskogukondade arengut
Eestis on moodustatud kaheksa kalanduspiirkonda, neist kuus ranniku- ja kaks siseveepiirkonda. Need on omakorda jaotatud kohalikeks tegevusrühmadeks. Iga kalanduspiirkond on moodustatud arvestades kalapüügi kohalikke traditsioone, eripära ning geograafilist paiknemist, seda nii maal kui ka merel.
Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning teevad pikaaegselt koostööd. Tänu sellele on tekkinud igas piirkonnas oma identiteet ja asjaajamisviis. Näiteks on rannapiirkondades tugev tegevusrühmade võrgustik, kes panustab kohalike strateegiate koostamisse ja elluviimisse.
Kohalike strateegiatega on võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning paremini ära kasutada mere- ja rannikuturismis valitsevaid trende ning kasvavat huvi merendustraditsioonide vastu. Seepärast toetame kindlasti ka edaspidi kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranna-, saare- ja siseveekogukondade arengut läbi projektitaotlusvoorude, et soodustada investeeringuid kalurite majandustegevuse mitmekesistamiseks.
Kohalike püütud kala väärindamisse ja otseturustamisse tehtavaid investeeringuid toetades saame tagada kaluritele parema konkurentsivõime ja suurendada nende sissetulekuid, et seeläbi säiliks elu ka väljaspool suuremaid tõmbekeskuseid. Lisaks võtame tähelepanu alla väikesadamatele täiendavate teenuste osutamise võimaldamise ning parendame senist taristut, et kaluritel säiliks kaasaegne töökeskkond ja avalikkus saaks rohkem osa rannikul toimuvast. Kalade kudealade ja rändeteede seisundi parandamise kaudu aitame kaasa ka kalavarude suurenemisele.
Kuhu kalandusega edasi liikuda?
Selge on see, et järgmistel aastatel puhub kalandussektoris tuul väga mitmest suunast. Oodata on küll palju uuendusi, kuid jätkatakse ka varasemate meetmetega. Kalandussektorile seatud eesmärkideni jõudmise üheks eelduseks on hea riigi poolse toe olemasolu, sest ilma avaliku sektori toetuseta on keeruline kiiresti saavutada kõiki püstitatud eesmärke. Kalanduse hea käekäigu eest saame hoolitseda ainult riigi ja erasektori koostöös. Kuigi riik aitab kaasa ja loob eeldused kalandussektori konkurentsivõime kasvuks, on ettevõtjad need, kes konkurentsivõime vedurile hoo annavad.
Maablogi 