Koolides ja lasteaedades on alanud projekt „Näpud mulda!“. Projekti raames saavad lapsed kasvatada mitmesuguseid söögitaimi ja ise kogeda, kuidas toit meie lauale kasvab. Sellest, kuidas lastel on projekti raames läinud, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse teenuste ja arendusvaldkonna juhataja Evelyn Vanamb.
100 haridusasutuses said lapsed näpud mullaseks
Aprilli alguses panime Maaelu Teadmuskeskuses kokku 100 programmi „Näpud mulda!“ stardikomplekti. Nendest 72 saatsime lasteaiarühmadele ja 28 kooliklassidele. Komplekt sisaldas porgandisordi „Jõgeva Nantes“, põldoa „Jõgeva“ ja aedherne „Valma“ seemneid ning tippsibulat „Jõgeva 3“. Samuti lisasime pakki orgaanilist väetist, vahekultuuri seemneid, juhiseid ja silte peenarde tähistamiseks.
Meie jaoks oli tähtis, et projektis osalemisel ei oleks takistuseks haridusasutuse asukoht ega ka suurus. Sellest tulenevalt panime piiriks ainult komplektide arvu ja kehtis põhimõte, et kes ees, see mees. Pooled kaasalööjad on Tallinnast, kuid aktiivselt võtavad osa ka Tartu ja Pärnu. Samuti tuleb au anda Jõgeva maakonnale ja Hiiumaale, kus on osavõtt väga suur.
Esimesed viljad ja öised vargad
Lapsed on saanud käed mullaseks nii maad harides, külvates kui ka rohides. Kui põllumehi kimbutas suve hakul põud, siis laste peenralapikesi ja kasvukaste kuivus ei ohusta. Kastmine on ju üks tore töö, mida meeldib kõigile teha – võta aga kastekannuga vett ja lihtsalt vala. Seega pidid juhendajad soojalaine ajal jälgima, et mullas ei tekiks liigniiskust ja taimed ikka ellu jääksid.
Neli kuud on möödunud linnutiivul ja juba on lapsed saanud erinevaid vilju maitsta. Esimesena said valmis sibulapealsed. Nüüdseks on saanud lapsed noppida ka esimesi herneid, krõmpsutada porgandit, tunda oakaunade sametjat pehmust ning mekkida vitamiinirohket ja karastavat mugulsibulat.
Kuid kõik ei ole läinud alati lepase reega. Katsumusi on olnud mitmesuguseid. Näiteks porgandi tärkamine võttis oodatust kauem aega, sest seemned said külvatud liiga sügavale. Samuti oli keegi ühel ööl taimed nahka pannud. Oli ka aimata, et varesed noolivad oaseemneid ja taimi kimbutavad putukad. Kuid kõik see on lastele vahetu kogemus, et toidu kasvatamine ei olegi nii lihtne, kui näib.
Taimekasvatusest õpiti palju
Tartu lasteaia Helika Mõmmikute rühma õpetaja Heleri Arumets-Kübara nendib, et ubadest ei saanudki asja, kuigi vaeva nähti nendega mitut moodi. Õpetaja sõnul on lastele erilist rõõmu pakkunud herned, mis on justkui üllatusmunad – kunagi ei tea, kui palju on kaunas herneid ja ega mõni ussike ole ka end sinna ära peitnud. Lisaks sellele, et ise kasvatatud herned maitsevad hästi, on nende kaunast kättesaamine hea peenmotoorikale. Mõmmikute rühma lapsed on tänulikud elamuste eest, mis köögiviljade kasvatamine on neile andnud.
Veronika Pinka, Jõgeva aleviku lasteaia rühma Jänku õpetaja sõnul maitsesid nende herned hästi linnukestele, kuid porgand kasvab kenasti ja ka oad on viljunud. Lisaks on lapsed sibula suuresti “ära maitsnud“.
Tallinna Allika lasteaia rühm Kalake rõõmustas esimese porgandisaagi üle juuli lõpus. Õpetaja Tiia Orutari juhendamisel harvendati porgandeid, et sügisel oleks saak suurem. Lapsed rõõmustasid magusate ja maitsvate porgandite üle. Herned võeti üles ja asemele külvati kaer vahekultuuriks. Nüüd oodatakse ubadelt kaunu ning ka mugulsibula ja porgandi kosumist.
Kui lasteaiad on enamasti avatud terve suve, siis koolides on peenralappide hoolitsemisega rohkem rabamist. Pärnu Kuninga kooli õpetaja Inga Merisaar nendib, et lapsed küll puhkavad, aga taimed kasvavad ja annavad saaki. Sama kinnitavad ka Kose gümnaasiumist Kristi Mutaneni fotod.
Lapsed õpivad, et toit pole iseeneset mõistetav
Eesti Teadusagentuuri rahastatava projekti „Näpud mulda!“ eesmärk on tutvustada sordiaretuse kui põllumajandusteaduse osa tähtsust, kohalikke sortide eeliseid ning vahekultuuride kasutamise vajalikkust; lisaks ka komposteerimise võimalusi lastele ja kooliõpilastele eakohasel moel.
Projekt toetab teadusliku maailmavaate kujunemist lasteaialastel ja kooliõpilastel. Nii saavad lapsed praktiliste tegevuste kaudu teadmised, et seemnete, köögiviljakasvatuse ja mullaharimise taga on teadlaste pidev töö. Lisaks saavad lapsed toidu kasvatamise kogemuse ning teadmise, et toit ei ole iseenesest mõistetav. Selle kõige eesmärk on panna lapsed toitu rohkem väärtustama ja seeläbi vähendada toidu raiskamist kodumajapidamistes ja haridusasutustes. Projektis osalevatele õpetajatele peetakse kolm järelvaadatavat veebiseminari, kus tutvustatakse sordiaretust ja köögiviljade kasvatamist ning vahekultuuride ja kompostimise vajalikkust ja võimalusi. Seminaridel tutvustavad Maaelu Teadmuskeskuse ja Eesti Maaülikooli teadlased oma tööd ning jagavad loodud teadusinfot ja kogemusi.
Maablogi 