Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Kala ja kalatoodete tarbimise uuring
Maaeluministeerium tellis 2022. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudilt kala ja kalatoodete tarbimise uuringu. Selle eesmärk on saada teada, kuidas on muutunud Eesti elanike kala ja kalatoodete tarbimise harjumused perioodil 2020–2023 ning mida peab tarbija silmas kalatooteid valides. Eesti Konjunktuuriinstituudil on nüüd valmis saanud aastate 2020–2022 kohta uuringu vahearuanded, mille tulemused on võrreldavad varasemate samalaadsete uuringute tulemustega.
Varasemate uuringute puhul olid aluseks leibkonnauuringu andmed. Nii 2021. kui ka 2022. aastal on tarbimiskogused arvutatud ressursipõhiselt. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ressursse arvutades lähtuti püütud, eksporditud ja imporditud kala kogustest. Ressurssidest (kokku 165 000 tonni) 112 000 tonni eksporditi. Eestisse jäänud ressurssidest 30 200 tonni läks mittetoiduliseks tarbimiseks ning toiduna tarbimiseks jäi arvestuslikult 22 800 tonni ehk 17 kg kala elaniku kohta. Ressursipõhised arvutused näitasid ka seda, et kala ja kalatoodete tarbimine Eestis tõusis 2021. aasta 15,0 kg-lt elaniku kohta (eluskaalus) 2022. aastal 17,0 kg-le ehk kalatoodete tarbimine tõusis aastaga 13%.
Eesti inimene on tagasihoidlik kalatarbija
Maailma kalanduse ja vesiviljeluse pikaajalisele säästvale arengule ja ressursside kasutamisele aitab kaasa ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon (FAO). Organisatsiooni andmetel kasvas maailma kalapüügi kogutoodangu maht 2021. aastal 1,8 protsenti ehk kokku püüti maailmas 91,1 miljonit tonni kalandussaadusi. Sellest 79,8 miljonit tonni püüti avamerel ja 11,4 miljonit tonni sisevetel. Kõige suurema panuse maailma kogutoodangusse tegi Hiina (14%); talle järgnesid Indoneesia (8%) ja Peruu (7%). Enim püütud liigid 2021. aastal olid Peruu anšoovis (Engraulis ringens), Vaikse ookeani mintai (Gadus chalcogrammus) ja tuunikala (Katsuwonus pelamis), mida püüti vastavalt 5,9 miljonit tonni, 3,9 miljonit tonni ja 2,8 miljonit tonni. Samu liike püüti kõige enam ka 2020. aastal.
FAO üldisem eesmärk on rahvusvahelisel tasandil ühtselt võidelda näljahäda vastu. Kalanduse valdkonnas toetatakse seda eesmärki tegevustega, mis on suunatud looduslike kalavarude säilitamisele elujõulisel tasemel, sest loodusest püütavad varud on piiratud. Sellest tulenevalt on järjest enam kasvanud nõudlus kasvatatud veeliikide ehk vesiviljelustoodangu järele.
2021. aastal kasvas vesiviljeluse toodangumaht maailmas 2,7 protsenti; Euroopa riikide tasandil aga suisa 9,2 protsenti. Eluskaalus arvestatuna oli maailma vesiviljelustoodang kokku 126 miljonit tonni. Sellest kõige suurema osa ehk 90,9 miljonit tonni moodustasid veeloomad (nt kalad, vähid ja molluskid), 35,2 miljonit tonni vetikad ning 1900 tonni karbid ja pärlid.
Viimastel andmetel tarbitakse maailmas inimese kohta aastas keskmiselt 20,5 kg kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kui veel üle 20 aasta tagasi tarbiti oluliselt rohkem looduslikult püütud kalatoodangut, siis nüüdseks on vesiviljelustoodangu mahud kasvanud sellega pea võrdseks.
Eestlane sooviks rohkem kala oma toidulauale
Selleks, et hoida kala ja kalatoodete tarbimist senisel tasemel, peaks eestlased sööma kala ja kalatooteid paarist korrast kuus kuni ühe korrani nädalas. Hea on tõdeda, et Eesti Konjunktuuriinstituudi 2022. aastal korraldatud küsitlusele vastanutest enamik ehk 74% seda teevadki. Võrreldes 2020. aastaga oli oluliselt väiksem hulk vastanutest rahul sellega, kui tihti nad kala ja kalatooteid sõid. Kui veel 2020. aastal arvas 39% vastanuist, et nad võiks tihemini kalaroogasid süüa, siis 2022. aastaks oli vastanuist sellel arvamusel lausa 51%.
Eesti Tervise Arengu Instituudi koostatud toitumis- ja liikumissoovituste kohaselt tasuks päevas süüa 1–2 portsjonit kala ja kalatooteid. Portsjoni suurus sõltub küll energiasisaldusest ehk kala puhul eelkõige rasvasusest ja töötlemisviisist. Lihtsustatult võttes võiks keskmine päevane kalakogus olla 1,5 portsjonit ehk 75 g, mis teeb nädalas kokku 525 g kala. Seega tasub katsetada oma toidulaua rikastamist erinevate kalaliikide ja -roogadega.
Eestlased on läbi aastate hinnanud oma kõige lemmikumaks kalaks lõhe. 2021. aasta kevadel alanud lõhe hinnatõusu peetakse üheks peamiseks põhjuseks, miks Eesti turul ostetakse kala ja kalatooteid kokku varasemast vähem. Lõhelasi aga tarbiti sellele vaatamata 2022. aastal Eestis elaniku kohta peaaegu kaks korda rohkem kui 2018. aastal.
Tarbitud kala ja kalatoodete kogused kasvasid 2016. ja 2020. aasta võrdluses ca 7%; kulutused neile suurenesid sama ajaga 22% ehk 65,4 eurole aastas leibkonnaliikme kohta. Samal perioodil suurenesid kulutused toidule ja jookidele tervikuna 12,4% ehk oluliselt vähem võrreldes kulutustega kalatoodetele. Sellise hinnatõusu valguses on tarbija tooteid valides hinnatundlikum ja eelistab osta allahinnatud tooteid. Ostukorvi kallinemine tõi omakorda 2021. aastal kaasa selle, et kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta vähenesid 61,5 euroni.
Võrreldes teiste toidugruppidega on kala ja kalatoodete tarbitud kogus Eestis elaniku kohta endiselt ligi kuus korda madalam kui liha ja lihatoodete puhul. See suhe kala ja liha vahel on aastate jooksul püsinud pea muutumatuna, sest suurenenud on nii kala- kui ka lihatoodete ostude kulutused. Rahul polda endiselt kala kõrge hinnaga, kuigi elanike sissetulekute tõus on aidanud mõnevõrra seda rahulolematust vähendada. Samuti on kalatoodete valik kauplustes kitsam kui lihatoodete puhul. Seega lihatoodete eelistamise põhjuseks võib pidada nii soodsamaid hindu kui ka mitmekesisemat tootevalikut.
COVID-19 mõjud kala tarbimisele Euroopa Liidus
Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (EUMOFA) andmetel langes Euroopa Liidus keskmine tarbitud kalakogus elaniku kohta vahemikus 2019–2021 hinnanguliselt 1,7 kg võrra ehk 23,28 kg-ni. See on kogu analüüsitava kümnendi madalaim kogus. Looduslikult kasvanud kalavarud moodustasid sellest 16,79 kg ja kasvatatud kala 6,49 kg. Euroopa Liidu kõige suurema kalaisuga riigiks on Portugal, kelle keskmine elanik tarbis 2021. aastal kalatooteid 56,67 kg.
2021. aastal kulutasid Euroopa Liidu majapidamised kalandus- ja vesiviljelustoodetele kokku 58,5 miljardit eurot ehk 7% enam kui 2020. aastal. Viimase kümnendi jooksul on liidu elanike neile toodetele tehtavad majapidamiskulutused kasvanud üle 25%. Viimaste aastate kulutuste tõusu peamiseks põhjuseks peetakse COVID-19 piiranguid, mille mõjul olid paljud restoranid-kohvikud sunnitud jääma suletuks ning inimesed pidid rohkem ise kodus toitu valmistama.
Leia ise viise süüa rohkem kala
Teame juba, et kala kõlab hästi ja toituda tuleb võimalikult tasakaalustatult. Viimased aastad on küll seadnud kriiside näol sellele teele takistusi. Nende ületamisel saad abi veebilehelt kalatoidud.ee, kust leiad inspiratsiooni ja ideid oma toidulaua kalaga rikastamiseks.
Väikese mereriigina on meil veel palju ära teha, et olla eeskujulikud kalasööjad. Alustada võikski lihtsast muutusest: üllata oma keha ja asenda iga nädal üks portsjon lihatooteid hoopis ühe portsjoni kalaga.
Kasutatud allikate loetelu
EUMOFA (Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskus). 2022. „The EU fish market – 2022 edition“.
Eesti Konjunktuuriinstituut. 2022. „Kala ja kalatoodete tarbimine“.
Eesti Tervise Arengu Instituut. 2015. „Eesti riiklikud toitmis- ja liikumissoovitused“.
Maablogi 
Lisa kommentaar