Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on valmistanud ette veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seadust muudetakse selleks, et alates 2027. aasta juunist laiendada üleriigiliseks koerte, kasside ja ka valgetuhkrute kiibistamine ja registreerimine. Mida täpselt tähendab see lemmikloomapidajale?
Loomade jälgitavus pole pelk bürokraatia, vaid osa süsteemist, mis aitab kaitsta nii loomi kui ka inimesi ning võimaldab riigil ja sektoril kiiresti ning õiguspäraselt tegutseda.
Eestis on väga palju hästi tegutsevaid loomapäästegruppe ja hoiukodusid, kes aitavad igal aastal koju lugematul arvul loomi. Samas ei ole teada, kui palju neid on, kus need tegutsevad või kui palju loomi nad igal aastal päästavad.
Teadlased, loomakasvatajad, lihatootjad ja -kaupmehed on märganud, et tarbijad on muutunud sealiha suhtes tähelepanelikumaks ning kohati ka kriitilisemaks – üha rohkem tuntakse huvi, kus ja millistes tingimustes loomi kasvatatakse. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu liha kvaliteedile.
Euroopa nõukogu määruse 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, hindamine ja Euroopa elanike arvamusega arvestamine on jõudnud selleni, et Euroopa komisjon avaldas ettepaneku uue õigusakti kehtestamiseks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on koostanud väljatöötamiskavatsuse veterinaarseaduse muutmiseks, et reguleerida lemmikloomade märgistamisega seotud probleemkohti.
Igal aastal peetakse üle maailma 18-24. novembrini mikroobide resistentsuse (AMR) nädalat, et pöörata tähelepanu globaalsele ohule, millega AMR ähvardab inimesi, loomi, taimi, toitu, ja keskkonda. Mida on Eestis veterinaarias mikroobide resistentsuse ennetamiseks ette võetud ja milline on praegune olukord, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Piret Aasmäe.
Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu?
Mida on Eesti riigil plaanis teha loomaheaolu valdkonnas, et olla kooskõlas uuenevate õigusnormide ja ühiskondlike ootustega?
Mida saame kõik teha selleks, et ka edaspidi meie seakasvatus püsiks ja kodumaine liha meie laualt ei kaoks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 