Euroopa nõukogu määruse 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, hindamine ja Euroopa elanike arvamusega arvestamine on jõudnud selleni, et Euroopa komisjon avaldas ettepaneku uue õigusakti kehtestamiseks. Milline on ettepaneku sisu ja kuidas sellega Eestis edasi toimetame, kirjutab toiduohutuse osakonna peaspetsialist Ulrika Tuppits.
Õigusakti muutmise eesmärgiks on toota põllumajanduslikku toodangut ja toitu jätkusuutlikult, pidades silmas kõrgemaid loomaheaolu standardeid. Kehtiv õigusakt tugineb tehnoloogilistele lahendustele ja ühiskonna ootustele, mis on tänaseks aga 20 aastat vanad. Uus määrus peab olema lihtsamini rakendatav, vastama paremini ühiskonna ootustele ning võtma kasutusele uued digitaalsed ja tehnoloogilised vahendid. Kehtiva õigusakti rakendamise tõhusust on ka mitme uuringuga analüüsitud ning leiti, et vajalik oleks senisest lihtsam ja tõhusam nõuete kontrollimine.
Ettepaneku põhipunktid
Ettepanekuga soovitakse muuta nõudeid teekonnapikkustele ja puhkepausidele. See tähendab, et lühike vedu kestab maksimaalselt 9 tundi. Kusjuures tapamajja tohikski toimuda ainult lühike 9 tunnine vedu. Pika veo muster oleks 21+24+21, mis tähendab 10 tundi sõitu, 1 tund pausi, mil loomad on veovahendis, ja jälle 10 tundi sõitu. Seejärel peaks loomad 24 tunniks välja saama ja edasi jätkub esialgne sõidurütm 10+1+10. Veetranspordil teekonna arvestus peatuks, aga loomade söötmise ja ülevaatamise rütm jätkuks. Laadimisaeg oleks teekonna aja sees, mis on eriti oluline näiteks puurides transporditavate loomade puhul.
Parandada tahetakse nõrgemate loomade transporditingimusi, nagu võõrutamata või tiined loomad. Alla 5 nädala vanuste ja alla 50kg vasikate (mõlemad tingimused peavad olema täidetud) lubatud teekonna kogupikkus oleks 19 tundi (9 tundi sõitu + 1 tund söötmiseks ja puhkuseks ja jälle 9 tundi sõit), eeldusel, et vasikad saavad autos piimajooke. Tiineid loomi tohiks transportida kuni 80%ni tiinuse kestusest. Rohkem tahetakse kaitsta ka kasside ja koerte heaolu vedudel, mis on majanduslikel eesmärkidel.
Soovitakse ka väldita temperatuuri äärmuseid. Piirangud lähtuksid ilmaennustusest ja välistemperatuurist. Alla 0 kraadi puhul tuleks loomi kaitsta tuulekülma eest, alla -5 kraadiga peab veoaeg olema lühem kui 9 tundi. Viimase osas on kusjuures põhjanaabrid juba ka muret väljendanud.
Vastupidi soojemate temperatuuridega tohiks 25-30 plusskraadiga vedada päevasel ajal (kell 10.00-21.00) loomi kuni 9 tundi. Kui temperatuur on üle 30 plusskraadi peaks vedu toimuma öösel (vahemikus 21.00-10.00) ja sealjuures peaks loomadel olema tagatud 20% rohkem ruumi. Loomade ruumi suurendamine transpordi ajal on kusjuures ka üldine ettepanek loomade heaolu tagamiseks.
Oluline oleks saada parem ülevaade loomade transpordist, kasutades selleks ka rohkem digitööriistu. Muuhulgas tahetakse kinnitada põhimõte, et reisi algpunkt ja sihtpunkt on koht, kus loom on üle nädala. Lisaks soovitakse autode liikumist jälgida üle Euroopa Liidu reaalajas n-ö ajatempli põhimõttel – autosid ei jälgitaks pidevalt, küll aga saaks järelevalveametnik süsteemilt hoiatuse, kui auto ei ole jõudnud teekonnal määratud punkti kokkulepitud ajaks. Edaspidi tuleks ka lühiajaline riigisisene vedu planeerida TRACES süsteemis, samas ei peaks seda vastava asutusega kooskõlastama, s.t Eestis PTA-ga.
Oluline on kaitsta loomade heaolu kolmandatesse riikidesse ekspordil. Kogu vedu peaks selleks edaspidi vastama EL-i nõuetele. Tuuakse välja ka võimalikud täpsemad nõuded, mis kehtiks veolaevadele ja oleks aluseks puhkekohtade tunnustamiseks väljaspool EL-i.
Milliseid loomi ettepanek mõjutaks?
Ettepanek on reguleerida õigusaktiga kõiki peamisi transporditavaid loomaliike, lisades juurde koerte, kasside ja veeloomade transpordi nõuded. Detailselt on kirjeldatud põllumajandusloomade, veeloomade, kasside ja koerte kaubanduslikul eesmärgil teostatava veod.
Üldised nõuded kirjeldatakse vedudele, mis toimuvad 50 km kaugusele või kui loomi veetakse treeningule, näitusele, kultruurisündmustele, ratsavõistlustele jmt.
Nõuded ei kehtiks vedudele, mis tehakse eksootilistele loomadele (CITES reguleeritavad loomaliigid), on loomaaedade vahelised või loomaarsti juurde. Samuti ei puuduta nõuded dekoratiivkalade vedu, kalade transporti söögikohta ja katseloomi. Põhjendus jätta viimati mainitud grupp välja on see, et neil on individuaalsed vajadused, mida kaetakse erivahendite ja -režiimi abil.
Mille alusel ettepanek koostati?
Ettepanekutele on eelnenud põhjalik analüüs ja arvamuste kogumine (nimetatakse 983 dokumendi analüüsi, 4 kampaaniat, 59 281 laekunud avalikku arvamust, 68 vastusega sihtrühmale suunatud intervjuud ja 43 intervjuud juhtumianalüüside ja fookusgruppidega).
Näiteks avalikus arutelus on räägitud kolmandatesse riikidesse ekspordi keelamisest ja transpordi aegade lühendamisest. Samas loomaõiguslased sooviksid lisaks paremat õigusruumi rakendamist ning tehnoloogilisi abivahendeid. Sektori ettevõtjad muretsevad aga teekonnapikkuste lühendamise pärast ja soovivad kehtiva õigusruumi paremat rakendamist.
Mis on järgmised sammud?
Õigusakti ettepanek ei ole veel eesti keeles avaldatud, ent arutelud on juba avatud – sektorilt ja liikmesriikidelt on oodatud kommentaarid ja ettepanekud uute võimalike nõuete kohta. Oleme kutsunud sektori teemat arutama Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse 15.02.2024, et koostöös kujundada Eesti seisukoht, mis tagaks meie huvide kaitse. Palume ka neil sektori esindajatel, kes ei saa 15.02 toimuval üritusel osaleda, mõelda, millised küsimused ettepanekuga seoses tekivad või kuidas mõjutaks ettepaneku rakendamine tegevusi lühemas ja pikemas perspektiivis. Ettepanekud palume edastada e-maili teel: ulrika.tuppits@agri.ee.
Inglise keelse ettepanekuga saab tutvuda Euroopa komisjoni kodulehel.
Maablogi 