Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Eesti Maaülikooli teadlased otsisid ministeeriumi tellimusel viise jääkidele kasutust leida.
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Eriti ohtlik loomataud sigade Aafrika katk (SAK) ei näita kahjuks vaibumise märke. Kuidas taudiga toime tullakse ja milliselt on sealjuures tagatud loomade heaolu?
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata? Selgust aitavad luua Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Milline oli 2022. aasta meie toidutootjatele ja -töötlejatele? Seda kajastab Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaade.
Piima ja piimatoodete nimetustele on kehtestatud kasutusreeglid ning osa toodete puhul on kasutusel nn üldtuntud tootenimetused. Mis peitub täpsemalt nende nimetuste taga?
Nii Eestis kui Euroopa Liidus üldiselt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid märgiseid, mis annavad tarbijale infot näiteks toidu eriomaduste, päritolu ja tootmisviiside kohta. Milliseid märgiseid aga leidub, milleks neid tarvis on ning kuidas kvaliteedimärkide saamise protsess üldse töötab?
Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Suitsutamine on levinud toiduvalmistamisviis, mis annab toidule suitsuse maitse, sarnase maitse saamiseks on aga võimalik kasutada ka suitsutuspreparaate. Mis on kahe meetodi vahe ja mida peaks kummastki teadma, et olla teadlikum tarbija?
Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse (PÕKAT) 2021. aasta ülevaade kinnitab, et Eesti toidutootjad suudavad katta meie toidulaua, toiduga kindlustatus on tagatud ka edaspidi ja seda jätkub ka ekspordiks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 