Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Vaatame lähemalt, kuidas ja mismoodi on plaanis seda raha kalanduse hüvanguks kasutada.
Kala ja kalatoodete tarbimine maailmas on viimase 56 aasta sees üha kasvanud. Kalanduse ja vesiviljeluse olulisest rollist nii toitumises kui ka toidu tootmises saab hea ülevaate FAO raportist.
Rannakalanduse ja vesiviljeluse aasta eesmärk on juhtida tähelepanu väikesemahulistele kalanduse ja kalakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, kes aitavad rikastada meie toidulauda.
Euroopa Kalandusfondist perioodil 2007-2013 Eesti vesiviljelussektorisse tehtud investeeringud on hakanud tulemusi näitama. Viimase nelja aasta jooksul on Eesti vesiviljelussektori toodang kahekordistunud. Statistikaameti andmetel jõudis 2014. aastal Eesti vesiviljelussektori (põhiliselt kala- ja vähikasvatused) aastane müügimaht ligi 870 tonnini. Veel neli aastat tagasi jäi see alla 400 tonni. Põhiline vikerforell Statistikaameti andmed näitavad, et üle 60% vesiviljeluse... Continue Reading →
OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest 1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti,... Continue Reading →
Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga... Continue Reading →
Eestis kasvatatud kaubakala müügimaht oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 733 tonni, mis on ühtlasi taasiseseisvunud Eestis rekordtase. Mahu poolest kõige olulisem on vikerforell 465 tonniga, andes üle 60% Eesti vesiviljelustoodangust. Karpkala müügimaht oli 43 tonni ja muu kala osakaal kokku oli 223 tonni. Lisaks kaladele müüdi Eestis möödunud aastal 0,4 tonni jõevähke ja 5 tonni... Continue Reading →
Maailma kalakaubandus on tõusuteel ning olukorras, kus maailma kalavarude säilitamine on aina teravam küsimus, on maailma kalanõudluse rahuldamisel kasvav osatähtsus vesiviljelustoodangul, väidab Felix Derk ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kalamajandusosakonnast. „Merekalade varud on ülepüügi tõttu ammendumas, seega toodangu suurendamiseks potentsiaali ei ole,“ selgitab Derk. FAO andmebaasist selgub, et 392 loodusliku päritoluga kalaliigist on 15% ülepüütud, 6%... Continue Reading →
Eelmise aasta lõpuks oli Eesti vesiviljelussektoris – see tähendab kala- ja vähikasvandustes – viimase kuue aasta jooksul Euroopa Kalandusfondi toel ellu viidud projektide võimsus tervelt 850 tonni. Statistikaameti andmetel oli 2012. aasta kasvatatud kala müük 370 tonni. Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis tegelikult üldse head looduslikud tingimused, seda nii vee- kui maaressursi mõttes. Euroopa Liiduga liitumise järel on... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 