Kas teadsid, et suur osa põllumajanduse, toidu- ja puidutööstuse jääkidest võiks olla väärtuslik tooraine, mitte lihtsalt jäätmed? Eesti Maaülikooli teadlased otsisid ministeeriumi tellimusel viise jääkidele kasutust leida.
Põllul viibimine ja taimekaitsevahendid
Meie põllumeeste põhieesmärk on toota ohutut ja kvaliteetset toitu ning seda piisavas koguses, et rahuldada meie kõigi toitumisvajadused. Selleks on sageli vaja kasutada taimekaitsevahendeid, mis aitavad tagada soovitud saagi. Millal võiks põllule minna ja kuidas seejuures vältida kokkupuudet taimekaitsevahenditega nende kasutamise aktiivsel ajal, et hoiduda võimalikest tervisekahjudest?
Euroopa Toiduohutusameti 2023. aasta pestitsiidijääkide aruanne
Igal kevadel avaldab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) aruande, kus amet annab ülevaate pestitsiidijääkide leidumisest Euroopa Liidu turul olevas toidus.
Lämmastikubilanss – kas tüütu kohustus või kasulik tööriist?
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel rakendub tänavu esmakordselt kohustus pidada lämmastikubilanssi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna osakonna nõunik Birgit Pai seletab blogipostituses, mis on lämmastikubilanss ja kuidas seda arvestada.
Uus taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava
Suvel kinnitas regionaal- ja põllumajandusminister uue taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2024-2029.
Roheülemineku teekaart aitab muuta Eesti toidutootmise ja tarbimise kestlikumaks
Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Blogipostituses kirjutame sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks.
Elektroonne põlluraamat – miks ja kellele?
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik?
Valmis põllumajandussektori esialgne majandusprognoos
Statistikaameti septembris avaldatud andmed kinnitasid, et 2022. aasta oli põllumajandustootmisele üks viimase aja paremaid. Kas 2023. aasta tuleb sama hea?
Milline võib olla Eesti põllumajandus 10 aasta pärast?
Põllumajanduse prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida Eesti põllumajandustoodangu pikaajalist perspektiivi. Postituses arutame prognoosimudeli najal, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032.
Kuidas läheb Euroopa Liidu ühisel põllumajanduspoliitikal?
Euroopa Liit on kriiside küüsis ning toidusüsteem seisab kolmikväljakutse ees – kuidas tagada toiduga kindlustatus, tootjate sissetulek ja keskkonna inimsõbralik seis. Miks on OECD kriitiline liidu põllumajanduspoliitika arengute suhtes? Milliseid soovitusi annab organisatsioon tuleviku tarbeks?