Põllumajanduse prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida Eesti põllumajandustoodangu pikaajalist perspektiivi. Postituses arutame prognoosimudeli najal, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata? Selgust aitavad luua Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Euroopa Liit on maailma suurim oliiviõli tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad märku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga võib ulatuda üle 1000 aasta. Keskmiselt annab üks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliiviõli valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive. Mis see oliiviõli täpsemalt on ning miks on just sellele õlile kehtestatud turustusstandardid, räägib Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kadri Rand.
Milline oli 2022. aasta meie toidutootjatele ja -töötlejatele? Seda kajastab Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2022. aasta ülevaade.
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Vaatame lähemalt, kuidas ja mismoodi on plaanis seda raha kalanduse hüvanguks kasutada.
Täna avaldati Maaeluministeeriumi ja Statistikaameti koostöös valminud esialgne hinnang põllumajanduse 2022. aasta majandustulemuste kohta. Kas kõrge toidu hind ka põllumehe taskut täidab? On see edulugu, mis kõigile kasulik? Tausta avab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna nõunik Katre Kirt.
Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt... Continue Reading →
Liha ja lihatoodete eksport vähenes aastaga 13,7 miljoni euro ning import 14,8 miljoni euro võrra. Eesti lihatootjaid mõjutas mullu enim kokkuostuhinna langus, mis on teinud sealiha tootmise ettevõtjate sõnul kahjumlikuks ning sunnib osasid turult lahkuma, kirjutab Maablogis kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Mariann Roos. Seoses Aafrika seakatku juhtudega keelas Venemaa mullu 29. jaanuaril sealiha... Continue Reading →
2014. aasta oli Euroopa Liidu piimasektorile märgilise tähendusega aasta, kus tuli hakkama saada Venemaa turu ärakukkumisest tingitud mõjudega. Eesti piimasektoril oli 2014. aastal kokku 51 ekspordi sihtturgu, mida on 19 riiki enam kui aasta varem. EL riikide osatähtsus piima ja –toodete ekspordi sihtriikide seas tõusis ligi 87 protsendini. Piima ja piimatooteid eksporditi mullu kokku 198,5... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 