Rubriik: Maaelu

Hea ja mitmekesise elukeskkonna tagamine kõikjal Eestis pole vaid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi mure ja rõõm

Sillamäe promenaad öökino ajal 2022. aastal

Tulemuslik regionaalpoliitika ja riigi eri piirkondade tasakaalustatud areng on ainuvõimalik eesmärk, kui soovime, et iga Eesti elanik saaks elada head elu ja leida võimalused eneseteostuseks. Suur regionaalne ebavõrdsus ja mahajäämus seevastu pärsib riigi majanduslikku konkurentsivõimet ning paljude inimeste elukvaliteeti ja eneseteostusvõimalusi. Mismoodi koordineeritakse regionaalarengut riigi tasandil ning mida on tehtud või tegemata jäetud selle tasakaalustamiseks?

Kuidas hoogustada Eesti tasakaalustatud arengut? Maakonnaülest koostööd edendavad arengulepped avavad selleks uusi võimalusi

Jõeäärne maastik Viljandimaal

Kas Eestis on tõesti nii, et inimene saab elada seal, kus ta soovib, mitte seal, kuhu sunnivad teda kolima töökoht või teenused? Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi üks olulisemaid eesmärke on tagada, et vastus sellele küsimusele oleks jah. Postituses kirjutame sellest, kuidas regioonide arengut Eestis aitaks tasakaalustada maakondadeülene koostöö läbi piirkondlike arengulepete.

Põllul viibimine ja taimekaitsevahendid

Meie põllumeeste põhieesmärk on toota ohutut ja kvaliteetset toitu ning seda piisavas koguses, et rahuldada meie kõigi toitumisvajadused. Selleks on sageli vaja kasutada taimekaitsevahendeid, mis aitavad tagada soovitud saagi. Millal võiks põllule minna ja kuidas seejuures vältida kokkupuudet taimekaitsevahenditega nende kasutamise aktiivsel ajal, et hoiduda võimalikest tervisekahjudest?

Maastikuelementide arvukad hüved

Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.

Kakskümmend aastat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat  ̶  kuidas meil on läinud?

Lihaveised rohumaal

Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.

Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaatidega?

Kolme eri firma pakiautomaadid kaupluse sissepääsu kummalgi küljel.

Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sellest, millised olid analüüsi peamised leiud ja järeldused, kirjutab Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast.

Ülevaade regionaalarengu programmidest Ida-Virumaal

Ida-Virumaa on suur ning mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga piirkond. Maakonna sotsiaalmajanduslik olukord annab aga kahjuks mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Postituses toome näiteid toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.

Lapsed teevad näpud mullaseks!

Koolides ja lasteaedades on alanud projekt „Näpud mulda!“. Projekti raames saavad lapsed kasvatada mitmesuguseid söögitaimi ja ise kogeda, kuidas toit meie lauale kasvab. Sellest, kuidas lastel on projekti raames läinud, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse teenuste ja arendusvaldkonna juhataja Evelyn Vanamb.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑