Selle aasta selgroog on juba murtud. See tähendab, et käes on aeg heita pilk tagasi eelmise aasta kutselise kalapüügi statistikale. Kui vana oli mullu kõige vanem kutseline kalur? Mis oli kõige väärtuslikum püütav kalaliik? Milline mereand moodustas suisa 92% kaugpüügi saagist? Kõigest sellest ja veel paljust muust põnevast statistikast annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn.
Ettevõtjad, kaluriorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust, et teha investeeringuid traalpüügisadamatesse ja parandada merelisi ligipääse sadamatele. Toetust saab küsida ka kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamiseks. Miks on toetust Eesti kalandussektorile väga vaja ning milleks saab seda taotleda?
Riik toetab kalalaevade kaasajastamist ning kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamist. Ranna- ja siseveekalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks. Blogipostituses anname ülevaate sellest, kes saavad toetust taotleda ning mida saab toetuse abil rajada või soetada.
Mida tegime Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis mullu selleks, et Eestis oleks toidujulgeolek tagatud ja igas Eestimaa nurgas oleks hea elada? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kantsler Marko Gorban.
Kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks kuues tegevussuunas. Mida saab kuue tegevussuuna all ellu viia ning mis on iga tegevussuuna eelarve?
Eesti ranna- ja siseveekaluritd saavad toetust, et välja vahetada olemasolevad passiivsed püügivahendeid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol. Miks on tasud harrastuspüügil olulised ja kuidas on neid plaanis ajakohastada?
Iga aasta vaatame riigi tasandil kalavarude seisu üle ja vajadusel muudame püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal?
Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnal võimalus taotleda toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondadest ja toetusest pikemalt räägib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
Kala tarbimine on olnud teemaks väga pikka aega ja oleme pidevalt kuulnud, et sööme kala liiga vähe. Eesti elanike viimaste aastate kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutab Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialist Laura Freivald-Heapost.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 