Toidu saasteaine on toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimeste tervisele. Kuidas olla levinud taimesaadusi süües kindel, et need on ohutud?
Eesti ranna- ja siseveekaluritd saavad toetust, et välja vahetada olemasolevad passiivsed püügivahendeid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sellest, millised olid analüüsi peamised leiud ja järeldused, kirjutab Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast.
Ida-Virumaa on suur ning mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga piirkond. Maakonna sotsiaalmajanduslik olukord annab aga kahjuks mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Postituses toome näiteid toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol. Miks on tasud harrastuspüügil olulised ja kuidas on neid plaanis ajakohastada?
Mis on vahekultuurid ja kuidas neid kasvatada? Sellest kirjutavad Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna teadur Merili Toom ning teravilja ja õlikultuuride valdkonna vanemteadur Ülle Tamm.
Jaanuari lõpuni saab eelnõude infosüsteemis esitada ettepanekuid kohalike omavalitsuste aluskorra seaduse muutmise eelnõule. Mida on kavas muuta ning miks on see vajalik?
Iga aasta vaatame riigi tasandil kalavarude seisu üle ja vajadusel muudame püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal?
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 