Põllumajanduse prognoosimudeli ehk põllumajandusloomade ja väetistega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete integreeritud prognoosisüsteemi loomisega alustasid Maaelu Teadmuskeskus ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2020. aastal.
Prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang 10-aastases perspektiivis. Mudel võtab seejuures arvesse sektori eripärasid ning poliitikastsenaariumeid, mis võivad tulemusi mõjutada.
Sellest, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032, kirjutab Eduard Matveev Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonnast.
Milleks on prognoosimudel vajalik ja mille põhjal seda koostatakse?
Prognoosimudeli abil on võimalik hinnata, kuidas Eesti põllumajandustoodang reageerib turumuudatustele ning millist mõju avaldavad need kasvuhoonegaaside heitele.
Neid tulemusi kasutatakse iga-aastase riikliku energia- ja kliimakava koostamisel. Lisaks antakse nendele tuginedes Euroopa Komisjonile ülevaade teiste sektorite seas ka põllumajanduses tekkivate kasvuhoonegaaside heite prognoosist, nende vähendamiseks rakendatavast poliitikast ja võetavatest meetmetest.
Kuna põllumajandussektor muutub järjest rohkem kliimaga seotud rohetegevusi toetavaks, siis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika praegusel eelarveperioodil (aastad 2021–2027) on need tegevused peamisena fookuses. Eesmärk on vähendada põllumajandustootmise kliimamuutusi kiirendavat ja õhukvaliteeti kahjustavat mõju ning toetada tarka ja kestlikku põllumajandust. Loodud mudeli abil on võimalik prognoosida põllumajandusloomade arvu, maa ja väetiste kasutamist ning põllumajandustootjate sissetulekut tulevikus.
Prognoosimudel annab võimalikud tulemused kolme stsenaariumi puhul:
- põllumajanduslikus tootmises muutusi ei toimu;
- mahetootmine asendub tavatootmisega (muutuvad kasutatavate väetiste kogused);
- teravilja kasvupind suureneb 30% võrra püsirohumaade arvelt (muutuvad kasutatavate väetiste kogused).
Põllukultuuride kasvupinna, saagikuse ja loomakasvatuse prognoosimisel kasutatakse alusena erinevaid saadaolevaid andmeid: teravilja kokkuostuhinda ja maailmaturuhinda, tarbijahinnaindeksit (toit), põllumajandussisendite ostuhinnaindeksit ning taimekasvatussaaduste tootjaindeksit, ilmastikku ja väetamist, mulla boniteeti, maakasutuse jaotust põllukultuuride kaupa, loomade arvu, piimatoodangut, loomade produktiivsust, toorpiima ja liha kokkuostuhinda, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetusi ja keskmist brutopalka.
Põllumajandusmaa osakaal suureneb ja väetiste kasutamine kasvab
2023. a juunis koostatud prognoosi baasstsenaariumi kohaselt on 2032. aastal prognoositav põllumajandusmaa pindala 973 310 hektarit (v.a kesa ja püsikultuurid), mida on võrreldes 2022. aastaga 1,3% rohkem. Teravilja kasvupind suureneb ligi 5% ning kaunviljade ja õlikultuuride kasvupind väheneb (vastavalt 3% ja 10%). Samuti suureneb taliteraviljade kasvupind ja saagikus. OECD-FAO prognoosi kohaselt väheneb prognoosiperioodi lõpuks nisu maailmaturuhind viiendiku võrra (21%) ning sellest tulenevalt väheneb nisu kokkuostuhind 18%.
Põllumajandussisendite ostuhinnaindeks langeb 2032. aastaks 2% võrreldes 2022. aastaga ning tarbijahinnaindeks (toit) kasvab 14%. Siinjuures peab arvestama, et aasta 2022 oli erakordne (sisendite hinnad olid väga kõrged, eriti väetiste puhul) ning 2023. aastaga võrredes kasvab tarbijahinnaindeks (toit) 23% ja sisendite ostuhinnaindeks 15%. See trend on kooskõlas ka Rahandusministeeriumi majandusprognoosis toodud tarbijahinnaindeksi trendiga.
Kõige enam avaldab mineraalväetiste kasutamise prognoosile mõju teravilja, õlikultuuride, kaunvilja ja rohumaa kasvupind. Mineraalväetiste kasutamine väheneb võrreldes 2022. aastaga 6,4% (peamiselt väetatud pinna vähenemise tõttu), prognoositav mineraalväetiste kasutuskogus 2032. aastal on 74 000 tonni. Lubiväetiste kasutamist on prognoositud 2032. aastaks ligi 37 000 hektaril, kokku 120 500 tonni. Mahetootmise asendumisel tavatootmisega suureneks mineraalväetiste kasutus 15% ehk oleks 2032. aastal 85 000 tonni. Kui teravilja kasvupindala suureneks kolmandiku võrra, siis kasvaks mineraalväetiste kasutamine 2032. aastaks 14% ehk 84 400 tonnini.
Veisete, kanade ja sigade arv tõuseb, kuid lammaste ja kitsede arv väheneb
Prognoosiperioodi lõpuks on ennustatav veiste koguarvu (k.a piimalehmad) kasv 1,4% võrra ehk kokku kasvatatakse 253 200 veist. Kõige enam suureneb piima- ja lihatõugu 1–2-aastaste pullmullikate arv (10%), piimalehmade arv suureneb 2% ehk kuni 85 600 peani. Ammlehmade arv jääb prognoosiperioodi lõpuks enam-vähem samale tasemele kui 2022. aastal.
Kuna juustu maailmaturuhind tõuseb 10 aasta perspektiivis ligi kümnendiku võrra, siis on prognoositud samaks ajaks toorpiima kokkuostuhinna tõusu 13%. Samuti võib piimatoodang lehma kohta tõusta 11 327 kilogrammini aastas, mis on võrreldes 2022. aastaga 11% suurem. Prognoosi kohaselt toodetakse Eestis 2032. aastal piima 969 940 tonni, mis on 13,9% rohkem kui 2022. aastal. Veiseliha kokkuostuhind langeb 2023. aastaks 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 15%. Samas võrreldes 2023. aastaga kasvab prognoosiperioodi lõpuks veiseliha kokkuostuhind 12,5%.
2032. aastal kasvatatakse Eestis ligi 300 000 siga, mis on 11,4% rohkem kui 2022. aastal. Sealiha kokkuostuhinnale on prognoositud kasvu 7,2%. 2032. aastaks väheneb lammaste ja kitsede arv 47 966 loomani ehk rohkem kui veerandi võrra (25,9%). Samas kasvab lamba- ja kitseliha kokkuostuhind 45,7% ehk ligi poole võrra. Kodulindude arv ületab 2032. aastal 2,1 miljoni piiri; võrreldes 2022. aastaga on kasv 3,8%. Munakanade arv kasvab prognoosiperioodi lõpuks rohkem kui viiendiku võrra (20,7%).
Tulevikus jätkatakse prognooside tegemisega
Selleks, et teha plaane tulevikuks, peame arvestama mineviku sündmustega ja hetkeolukorraga. Maaelu Teadmuskeskus arendab prognoosimudelit nii sel kui ka järgmisel aastal. Arendustega täiendame lähteandmeid põllumajandustootjate sissetulekute hindamiseks erinevate poliitikastsenaariumite puhul, võttes arvesse sisendikulud ja põllumajandustoetused. Nii saame teha detailsemaid prognoose, mis omakorda võimaldab põllumajanduse ja maakasutusega seonduva heite arvutusi täpsemalt teha.
Plaanime muuta mudelit järjest täpsemaks ja kvaliteetsemaks, lisades sinna täiendavaid algandmeid, et saaksime üha paremini hinnata põllumajanduspoliitika rakendamise mõju sektorile. Rohkem teavet põllumajanduse prognoosimudeli ning tulemuste kohta saab Maaelu Teadmuskeskuse kodulehelt.
Maablogi 