Riik toetab kalalaevade kaasajastamist ning kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamist. Ranna- ja siseveekalurid saavad taotleda toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks. Blogipostituses anname ülevaate sellest, kes saavad toetust taotleda ning mida saab toetuse abil rajada või soetada.
Eesti ranna- ja siseveekaluritd saavad toetust, et välja vahetada olemasolevad passiivsed püügivahendeid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Kalad on Eesti loodusvara, mille kasutamiseks on enamikul juhtudest kohustus tasuda keskkonnatasu harrastuspüügiõiguse näol. Miks on tasud harrastuspüügil olulised ja kuidas on neid plaanis ajakohastada?
Iga aasta vaatame riigi tasandil kalavarude seisu üle ja vajadusel muudame püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal?
Kalandussektori panus toiduga varustamisesse mängib väga suurt rolli toidulaua katmisel nii praegu kui ka tulevikus. Milline on Eestis kalapüügi seis?
Euroopa Komisjon kiitis eelmise aasta lõpus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 Eesti rakenduskava, mille eelarve koos Eesti kaasrahastusega on kokku 139 miljonit eurot. Euroopa Liidu panus sellest on üle 97 miljoni euro. Fondi vahendeid saab kasutada kalanduse arendamiseks kuni 2029. aasta lõpuni. Vaatame lähemalt, kuidas ja mismoodi on plaanis seda raha kalanduse hüvanguks kasutada.
1. jaanuarist muutus erimärgistatud diislikütuse (EDK) ostu ja müügi kord. Kes ja kuidas saavad edaspidi nn sinist diislit osta?
Kalalaevastiku ülempiiri järgimine muutub ebapraktiliseks seal, kus olukorda peaks reguleerima kaluri tarkus ja majandustegevus, usub Eesti, suunates sellele ka teiste liikmesriikide tähelepanu.
OECD on koostanud ülevaate, mis kajastab maailma ja OECD liikmesriikide kalandussektorite arenguid. Nii suurim merekala püüdja kui ka vesiviljelustoodangu kasvataja on raporti andmetel Hiina. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kasvatanud vesiviljeluse toodangumahtusid tervelt 1539%, toob ülevaatest välja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Maarja Purik. Merekalapüügi haripunkt 18 aasta eest 1996. aastal saavutas maailma merekalapüük oma haripunkti,... Continue Reading →
Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 