Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Ülevaade regionaalarengu programmidest Ida-Virumaal
Ida-Virumaa on suur ning mitmekesise looduse ja põneva tööstustaustaga piirkond. Maakonna sotsiaalmajanduslik olukord annab aga kahjuks mitme näitaja puhul aimu mahajäämusest võrreldes Eesti keskmisega. Postituses toome näiteid toetustest, mida antakse Ida-Virumaa elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamiseks.
Kala püügivõimsusi suudab reguleerida ettevõtja ise
Kalalaevastiku ülempiiri järgimine muutub ebapraktiliseks seal, kus olukorda peaks reguleerima kaluri tarkus ja majandustegevus, usub Eesti, suunates sellele ka teiste liikmesriikide tähelepanu.
Müügiedenduskampaaniad toetavad Euroopa toidu head kuvandit
Euroopa Liidu põllumajandustoodete konkurentsivõime tugevdamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks on taas võimalik toetust taotleda. Selle aasta hüüdlause on „Enjoy – it’s from Europe!“
2021. aasta tõi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikasse uusi algatusi
Kuidas kujundatakse Euroopa Liidus ühist põllumajanduspoliitikat, mida võtame aastast 2021 kaasa järgmiste sammude astumiseks.
Piimakvoodi ületamise tasu võib tulla arvatust väiksem
Tänavu 31. märtsiga lõpeb Euroopa Liidus piimatootmise piiramine tootmiskvoodi alusel. Kvooditäitmise aruandlus ja võimaliku kvoodiületustasuga seotud menetlused viiakse siiski lõpule senikehtinud korra alusel. Eesti piimatootjad ületavad tootmiskvooti eeldatavasti ligikaudu 2-protsenti. Praeguseks teadaolevad kvoodiaasta (1.04.2014-31.03.2015) 11 kuu andmed näitavad, et Eesti ületab piima tarnekvooti. Keskmiselt on 11 esimese kuuga tarnitud kokkuostjatele piima 3,35% rohkem kui eelmisel aastal... Continue Reading →
Põllumajanduse otsetoetustest – miks meid ei mõisteta?
Viimasel aastal on ajakirjanduses küllaltki aktiivselt kajastatud põllumajanduse otsetoetuste temaatikat. Eesti seisukoht on, et otsetoetused hektari kohta peaksid liikmesriikide vahel võrdsustuma võimalikult kiiresti. Siinkohal väike tagasivaade otsetoetuste maksmise põhjendatusele ning ka Eesti liitumisega seotud mõnedele seikadele. I vaatus – otsetoetuste saamislugu Kuni eelmise sajandi viimase aastakümneni, täpsemalt 1992. aastani, oli EL põllumajanduspoliitika paljude põllumeeste unistustepoliitika.... Continue Reading →
Kasvuhormoon jääb EL loomakasvatuses keelatuks
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse Komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k Ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses. Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti... Continue Reading →