Kuidas talitseda kriiside mõju toidu hinnale?

Suvekuudel üha aktiivsemalt tõstatunud küsimus toiduainete hinnatõusu kohta on igati aktuaalne küsimus. Erinevate asjaolude kokkulangemise tõttu on maailm tõepoolest sisenemas kõikuvate toiduhindade ajastusse. Olukorraga paremaks toimetulekuks saab aga igaüks midagi ära teha, andes oma panuse kodumaise toidutootmise järjepidevusse. Alustagem sellest, et toiduta ei saa, toit on eksistentsi küsimus. Ajalooliselt on toit olnud seotud ka julgeolekuga,... Continue Reading →

Koolipiima ja –puuvilja tarbimine kasvab

Alanud kooliaasta toob ligi 211 000 õpilaseni koolipiima ja ligi 60 000 kooliõpilase ja lasteaialapse toidulauale koolipuuvilja. Statistika näitab, et aasta-aastalt koolipiima saajate arv kasvab,  koolipuuvilja programm laienes tänavu lasteaedadele ja 5. klassidele. Tänaseks kooliaasta alguseks saab Eestis koolipiima kokku kuni 210 602 õpilast, kes õpivad koolipiimatoetuse programmis osalevas 971 õppeasutuses. Seda on enam kui... Continue Reading →

Põllumajanduse otsetoetustest – miks meid ei mõisteta?

Viimasel aastal on ajakirjanduses küllaltki aktiivselt kajastatud põllumajanduse otsetoetuste temaatikat. Eesti seisukoht on, et otsetoetused hektari kohta peaksid liikmesriikide vahel võrdsustuma võimalikult kiiresti. Siinkohal väike tagasivaade otsetoetuste maksmise põhjendatusele ning ka Eesti liitumisega seotud mõnedele seikadele. I vaatus – otsetoetuste saamislugu Kuni eelmise sajandi viimase aastakümneni, täpsemalt 1992. aastani, oli EL põllumajanduspoliitika paljude põllumeeste unistustepoliitika.... Continue Reading →

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Aeg-ajalt kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Nendel kahel väljendil on aga võimalik kergesti vahet teha, kui mõelda sõnade tähendusele. Toit, millel on väljend „kõlblik kuni“, ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend „parim enne“, ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate... Continue Reading →

Mis saab tänavu kartulist?

Tänavune niiske ja jahedavõitu suvi on olnud soodne kartuli kasvuks, aga ka kartulit kahjustavate haiguste arenguks. Järgmisel aastal tuleb ka väikeaedades mõelda taimekaitsevahendite kasutamisele. Kartulimugulad koosnevad umbes 80% ulatuses veest ja nende moodustumiseks vajalikku niiskust on sellel aastal kõikjal Eestis olnud piisavalt. Nii on tingimused olnud suure kartulisaagi kujunemiseks soodsad. Regulaarselt seemnekartulit uuendavad ja keemilist... Continue Reading →

Kuidas kujunevad toidu hinnad?

Rahvastiku arvu kasv ja elatustaseme tõus suurendavad toiduainete nõudlust. 2025. aastaks prognoositakse maakera rahvastiku arvuks 8,3 miljardit ning nõudlus toiduainetele kasvab võrreldes 2000. aastaga 1,6 korda. Viimastel aastatel on olnud pidevalt kõneaineks toiduainete hinnad. 2011. aastal tõusid toiduainete tarbijahinnad Eestis võrreldes 2010. aastaga 9,7%. Käesoleval aastal on hinnatõus pidurdunud ning võrreldes eelmise aastaga tõusid toidu... Continue Reading →

Mis toimub piima ja piimatoodete tootjahinnaga?

Piima pakkumise tuntav suurenemine Euroopa Liidus ja teistes olulistes piimatooteid eksportivates riikides, nagu Uus-Meremaa, Austraalia, Argentiina ja USA, on enamike piimatoodete hindasid 2012. aasta I poolaastal pidevalt allapoole surunud. See on omakorda survestanud piima kokkuostuhinda ja nii väheneski ELis tootjatele makstud keskmine piima hind mais võrreldes eelmise kuuga 5% ja oli 8,1% madalam veebruaris makstud... Continue Reading →

Suhkrutarbijate mõrud päevad

2011. aastal kallines Konjunktuuriinstituudi hinnavaatluse järgi suhkur üle 40%. Jaeturul on see tähendanud püsivalt kõrgeid hindu ka 2012. aasta esimesel poolel. Järgnevalt vaatame, kas kõrgete hindade põhjuseks on maagiline maailmaturg või eriline Euroopa Liit. Suhkru hind hakkas maailmaturul kiirelt kerkima 2009. aastal, põhjuseks ilmaprobleemid mitmel pool maailmas, bioetanooli tootmise suurendamine Brasiilias, Euroopa Liidu ekspordi vähenemine... Continue Reading →

Kalakasvanduste tähtsus toidu tootmisel tõuseb

Kalakasvatus on ja jääb lähitulevikus kõige kiiremini tõusvaks loomse toidu tootmise sektoriks, selgus ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kalanduskomitees, kus oli arutlusel hiljuti valminud maailma kalandusülevaade. Globaalselt on selge, et paljusid kalaliike rohkem püüda ei saa enne, kui nende liikide varud on taastunud. Seega kala üleilmsele toidulauale saab rohkem tulla vaid vesiviljelusest ehk kalakasvatusest. Kui... Continue Reading →

Kasvuhormoon jääb EL loomakasvatuses keelatuks

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ühise toidustandardite programmi, Codex Alimentariuse Komisjoni viimasel istungil juuli alguses käis tuline vaidlus kasvuhormoon raktopamiini (ladina k Ractopamine) kasutamise üle loomakasvatuses. Õigupoolest oli tegemist pikaajalise, 2003. aastast käiva vaidlusega standardi üle, millega kehtestatakse raktopamiini piirnorm toidus. Käesoleva aasta 5. juulil jõuti lõpuks hääletuseni, kus piirnorm kiideti... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑