Toidu märgistus on muutunud üha ammendavamaks, aga samas ka keerulisemaks. See tähendab, et orienteerumine kogu informatsioonis, mis on toidukaupade kohta kättesaadav juba ostupakendilt, võib olla tarbijale tõeline väljakutse. Selgitan siinkohal võimalikult lühidalt, mida saame teada toidupakendilt, näiteks ühe loomse päritoluga toidukauba, ütleme, maksavorsti kohta. On oluline teada, et kogu info tõepärasuse eest pakendil vastutab toidukauba... Continue Reading →
Alates glüfosaadi turule lubamisest on teaduse ja tehnika arengus toimunud olulisi muutusi. Turule on ilmunud paremad ja täpsemad mõõteriistad, mis kõik on aidanud glüfosaadi ohutuse alastes uuringutes tuua välja uusi, eeskätt selle kasutamise piiramist või üldse keelustamist rõhutavaid asjaolusid. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid suhtuvad neisse väga tõsiselt. Näitena toon siinjuures palju kõmu tekitanud Open... Continue Reading →
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses leidnud üsna laialdast kajastamist taimekaitsevahendite, sh eriti glüfosaadil põhinevate vahendite kasutamine ning küsimus, kas seda võiks kutsuda mürgitamiseks. Siinkohal proovin selgitada, kuidas üldse käib taimekaitsevahendi turule lubamise protsess ja milline roll on selle juures teadusuuringutel. Provotseerimiseks kasutan võimalust nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks ja nende kasutamist taimede ravimiseks. Kui siit veelgi... Continue Reading →
Alustagem sellest, et pean Natura alade toetamist nagu ka keskkonnameetmeid laiemalt väga oluliseks. Väited justkui sooviks põllumajandusministeerium metsaomanikelt toetusraha ära võtta, ei vasta tõele – ettepanek on muuta toetuste rahastamise süsteemi ning tuua seeläbi keskkonnatoetusteks vahendeid juurde. Aitab müütidest, mida möödunud nädalal ajakirjanduse vahendusel toideti ja vaatame otsa tegelikkusele: meie ettepanek on uue perioodi maaelu... Continue Reading →
1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mida on hakatud kutsuma Suureks näljaks. Vili ikaldus täielikult järjest kahel aastal ning lisaks olid ka talved väga külmad. Nälga ja samal ajal levinud haigustesse suri hinnanguliselt 70 000-75 000 inimest, ehk ligi neljandik elanikkonnast. Kõige hullemini tabas nälg maarahva vaesemat osa, sulasrahvast ja vabadikke. Nemad ei... Continue Reading →
Pidev hinnatõus ei üllata vist enam ammu kedagi. Käesoleva aasta septembris tõusid tarbijahinnad Eestis võrreldes eelmise aasta septembriga 3,8 %, sealjuures kallines toit 4,4%. On üldteada, et kõrge ja kõikuv inflatsioonitase kahandab inimeste sissetulekute väärtust ning võib kahjustada jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist. Madal ja stabiilne inflatsioonitase tuleks kõigile kasuks. Küsimus on vaid selles, kuidas... Continue Reading →
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist. „Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi... Continue Reading →
Viimastel kuudel on Eesti ajakirjandus hakanud järjest enam kirjutama toiduainete tootmisest, kajastama maailmaturu ja ka Eesti toidukaupade hinnamuutusi. Järjest enam hakkab mõistmist leidma, et toidutootmine on tulevikumajanduse üks võtmeküsimusi. Pöördudes päevapoliitilistesse väljaütlemistesse, siis meenub hiljutine pealkiri, kus väljendati kartust, et OPEC määrab USA presidendivalimised. Sisuliselt võib ennustada, et sarnaselt naftahindadele, on ka toiduhindadel tulevikus järjest... Continue Reading →
Põllumajandusamet on sel suvel tuvastanud mitmeid ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku koldeid. Kuniks amet tegeleb kahjustaja päritolu ja leviku väljaselgitamisega, palutakse kõigil aiaomanikel õuna- ja pirnipuid - iseäranis sel aastal ostetuid - tähelepanelikult jälgida. Siinkohal väike ülevaade, mida viljapuu-bakterpõletik endast üldse kujutab. Mis see on? Viljapuu-bakterpõletikku peetakse maailmas üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks. Viljapuu-bakterpõletik on roosiõieliste puude ja... Continue Reading →
Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim. Et Venemaa on siiani rakendanud suhteliselt kõrgeid tollitariife sisseveetavatele kaupadele, siis liitumisläbirääkimiste käigus oli WTO riikide surve tariife alandada suur. Alates WTO liikmeks saamisest ongi keskmine uus tariif põllumajandustoodetele alanenud, olles senise 13,2% asemel 10,8%. Eestile oluline piimasaaduste tariifimäär vähenes viie... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 