Kalanduse kohalikud tegevusrühmad saavad taotleda Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist rahastust kogukonna juhitud kohalikuks arenguks kuues tegevussuunas. Mida saab kuue tegevussuuna all ellu viia ning mis on iga tegevussuuna eelarve?
Tänavu kevadel täienes e-PRIA põldude haldamise teenus elektroonse põlluraamatu funktsionaalsusega. Mis võimalusi e-põlluraamat pakub ning milleks on see vajalik?
19. juunist on kõik põllumajandusloomade registrile esitavate andmetega seotud e-teenused koondatud ühtsesse keskkonda ja loomade andmete esitamine muutub mugavamaks. Lisaks liiguvad PRIA ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi koostöö tulemusena andmed kahe asutuse vahel edaspidi täisautomaatselt. Postitusest saad täpsema ülevaate registris tehtavatest uuendustest.
Toidu saasteaine on toidus sisalduv aine, mida ei ole sinna lisatud taotluslikult ning mis võib muuta toidu kvaliteeti halvemaks ja olla ohtlik inimeste tervisele. Kuidas olla levinud taimesaadusi süües kindel, et need on ohutud?
Igal aastal avaldab Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) aruande, kus antakse ülevaade pestitsiidide jääkide leidumisest Euroopa Liidu turul olevas toidus.
Eesti ranna- ja siseveekaluritd saavad toetust, et välja vahetada olemasolevad passiivsed püügivahendeid ehk mõrrad hülgekindlamate ja selektiivsemate vastu. Samuti pakub toetumeede võimalust soetada hülgepeleteid, mis peletavad helisignaali abil hülged püügivahenditest eemale.
Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Iga päev toitlustab avalik sektor üle 270 000 inimese, koolilastest ajateenijateni. Tervisliku ja keskkonnasäästliku toidu pakkumine neile kõigile toetab nende tervist, vähendab tervise ja keskkonnaga seotud kulusid ühiskonnas ja on lähiaastate reaalsus.
Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Sellest, millised olid analüüsi peamised leiud ja järeldused, kirjutab Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 