Kuidas teha majanduslikult põhjendatud taimekahjustajate tõrjet vajaduse korral ja õigeaegselt?
Integreeritud taimekaitse põhimõte – jälgi taimekahjustajate levikut!
Integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine aitab ennetada taimekahjustajate levikut
Kuidas hoida taimi tervena, kaitstes neid samal ajal putukate, haiguste ja umbrohtude eest, ning tagada toidutootmise pidevus? Taolist terve ja tugeva taime kasvatamist viisil, mis võimalikult vähe häirib agroökosüsteemi, tagab integreeritud taimekaitse põhimõtete järgimine.
Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad
Maaparandushoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.
Aktiivsetel kogukondadel on võimalus osaleda üleeuroopalises külade toetamise arenguprogrammis
Kuni 5. maini on aktiivsetel maapiirkonna kogukondadel võimalus kandideerida Euroopa Komisjoni algatatud üleeuroopalises arenguprogrammis „Arukad maapiirkonnad 21. sajandil“. Aruka küla mõistest ja arenguprogrammi võimalustest kirjutab Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo peaspetsialist Taavi Kurvits. Arukas küla (inglise smart village) on Euroopa Komisjoni algatus, millega aidatakse maapiirkonnas tegutsevatel kogukondadel kasutusele võtta uuenduslikke lahendusi oma piirkonna tugevdamiseks ning probleemide... Continue Reading →
Tarbijad saavad edaspidi rohkem teavet toidu päritolu kohta
Tarbijad tunnevad üha enam huvi toidu päritolu vastu ja selle huvi põhjused on erinevad: näiteks soov toetada kohalikku tootmist, järeldada päritolust toote kvaliteeti või saada lihtsalt teada, kust toit pärineb. Vahel võib toidu müügipakendil näha sõnu ja sümboleid, mis viitaksid justkui koostisosade päritolule, kuigi tegelikult võivad need töödeldud toidu puhul näidata vaid valmistamise kohta ega... Continue Reading →
Kuidas maandada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud terviseriske?
Igapäevaelus puutume sageli kokku väga erinevate ainetega. Me ei pruugi seda endale teadvustada, sest enamasti ei mõjuta need meid kuidagi. Seda peamiselt seetõttu, et levinumate ja potentsiaalselt ohtlike ainete müük ja kasutus on Euroopa Liidus rangelt reguleeritud. Üheks selliseks näiteks on taimekaitsevahendid, mis läbivad enne kasutajani jõudmist põhjaliku riskihindamise. Kas ja millistel tingimustel on taimekaitsevahendit... Continue Reading →
Valminud on COVID-19 käitumisjuhised kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele
NB! Juhend on uuendatud 31. märtsil (esmane versioon ilmus 19. märtsil). Uuendatud tekstiosa on märgitud kollase värviga. COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele õhu teel piisknakkuse või saastunud pindade kaudu, peamiselt lähikontaktis nakkusohtliku inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid. Viirus püsib saastunud pindadel kuni 72 tundi, kuid hävineb puhastamisel ja desinfitseerimisel. Sotsiaalministeerium, Terviseamet ning Veterinaar-... Continue Reading →
Miks kasutada toitlustuse ökomärki?
Eestis, nagu ka paljudes teistes riikides, on mahetoidu müük ja tarbimine aastatega pidevalt kasvanud. Järjest rohkem soovitakse mahetoitu süüa kohvikus ja restoranis. Samuti soovitakse, et lastele pakutaks lasteaias ja koolis just mahetoitu. Et mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad ära tunda, on loodud toitlustuse ökomärk, kirjutavad Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Karin Zereen ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liige Merit... Continue Reading →
Korras maaparandussüsteemid tagavad põllumajandusmaalt saagi
Maailma rahvastik suureneb jõudsalt, samas põllumajandusmaa pindala väheneb. Põua all kannatava maa-ala pindala suureneb ning paratamatult nihkub põllumajandustootmine järjest rohkem aladele, kus veepuudus ei kummita. Eesti asubki piirkonnas, kus sajab rohkem, kui aurustub ja taimed jõuavad vett tarbida. Meil on üle poole põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine võimalik ainult siis, kui maaparandussüsteemid toimivad tõrgeteta. Korras maaparandussüsteemid säilitavad... Continue Reading →
Naeratuses peitub lisandväärtus
Eelmisel kuul tutvustas Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) 2019. aastal tehtud uuringu „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajadused ja võimalik sekkumisloogika“ tulemusi. Uuringu aruandes kirjeldatud maaettevõtluse seisust kirjutavad Maaeluministeeriumi maamajanduse ja konkurentsipoliitika büroo juhataja Kai Kalmann ja peaspetsialist Allar Korjas. Joonis 1. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus Eesti maakondliku jaotuse alusel perioodil 2007–2017.... Continue Reading →
Maablogi 