Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev Lisaainete Ekspertkomitee (JECFA) avaldasid 14. juulil teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Mida aspartaamist arvata? Selgust aitavad luua Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas Mari Reinik ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Marit Priinits.
Väärisoliiviõli – uus ja selgem nimetus vanale tootele
Euroopa Liit on maailma suurim oliiviõli tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad märku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga võib ulatuda üle 1000 aasta. Keskmiselt annab üks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliiviõli valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive. Mis see oliiviõli täpsemalt on ning miks on just sellele õlile kehtestatud turustusstandardid, räägib Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kadri Rand.
Sool, seleen, jood – kui palju neid peaks tarbima?
Miks tasub jälgida, kui palju tarbid soola, seleeni ja joodi? Kui palju peaksid neid aineid päevas tarbima?
Ära kõrveta pühade ajal toitu üle!
Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toiduvalmistamise käigus taimsete toitude kuumtöötlemisel, eelkõige röstimisel, küpsetamisel ja praadimisel. Miks on akrüülamiidid ohtlikud? Kuidas tagada tervislikum peolaud?
Magusaine stevioolglükosiid (E 960a−960d) ehk tavakeeles steevia
Stevioolglükosiidid on pealtnäha looduslikud magusained, kuid nende tarbimisega ei tasu liialdada. Mida täpsemalt stevioolglükosiidid endas kujutavad, kuidas neid toodetakse ja mida nende tarbimisel teada tasub?
Piim ja piimatooted – mis on mis?
Piima ja piimatoodete nimetustele on kehtestatud kasutusreeglid ning osa toodete puhul on kasutusel nn üldtuntud tootenimetused. Mis peitub täpsemalt nende nimetuste taga?
Musta pässikut sisaldavate toodete ohutuse uuringu tulemused
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumil valmis uuring, kus vaadati 2022. aasta alguses turul olnud musta pässikut ehk chaga't sisaldavaid tooteid. Millised olid uuringu tulemused ja mida tarbija meeles peaks pidama?
Kvaliteedikava märgis annab infot eriomadustega toote kohta
Nii Eestis kui Euroopa Liidus üldiselt on tootjatel võimalik lisada toidupakendile erinevaid märgiseid, mis annavad tarbijale infot näiteks toidu eriomaduste, päritolu ja tootmisviiside kohta. Milliseid märgiseid aga leidub, milleks neid tarvis on ning kuidas kvaliteedimärkide saamise protsess üldse töötab?
Eesti toidu kuu: kuidas on eestlaste toidulaud viimastel kümnenditel muutunud?
Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Suitsutatud või suitsumaitseline toit – kumba valida?
Suitsutamine on levinud toiduvalmistamisviis, mis annab toidule suitsuse maitse, sarnase maitse saamiseks on aga võimalik kasutada ka suitsutuspreparaate. Mis on kahe meetodi vahe ja mida peaks kummastki teadma, et olla teadlikum tarbija?