Tulemuslik regionaalpoliitika ja riigi eri piirkondade tasakaalustatud areng on ainuvõimalik eesmärk, kui soovime, et iga Eesti elanik saaks elada head elu ja leida võimalused eneseteostuseks. Suur regionaalne ebavõrdsus ja mahajäämus seevastu pärsib riigi majanduslikku konkurentsivõimet ning paljude inimeste elukvaliteeti ja eneseteostusvõimalusi. Mismoodi koordineeritakse regionaalarengut riigi tasandil ning mida on tehtud või tegemata jäetud selle tasakaalustamiseks?
Loomapidajad pääsevad liigsetest klõpsudest
19. juunist on kõik põllumajandusloomade registrile esitavate andmetega seotud e-teenused koondatud ühtsesse keskkonda ja loomade andmete esitamine muutub mugavamaks. Lisaks liiguvad PRIA ja Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi koostöö tulemusena andmed kahe asutuse vahel edaspidi täisautomaatselt. Postitusest saad täpsema ülevaate registris tehtavatest uuendustest.
Kakskümmend aastat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat ̶ kuidas meil on läinud?
Teise maailmasõja järel, 1950. aastatel otsustati Euroopas sõjaohu vältimiseks lõimida riikide majanduslikud ja poliitilised huvid, sealhulgas põllumajanduspoliitika, mille peamine eesmärk oli tõsta tootlikkust. Ka tänapäeval on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika üks olulisemaid eesmärke tagada liidus toidujulgeolek, maapiirkondade areng, keskkonnasäästlik tootmine ning mõistlik sissetulek tootjatele. Tänavusel liitumise juubeliaastal on põhjust teha kokkuvõtteid ja vaadata tulevikku.
Hea Läänemaa – kuidas Sul läheb?
Mis mured Läänemaalt välitöödel välja koorusid ja millisena nähakse võimalikke lahendusi? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Jaan Leivategija, ametnike välitöid Läänemaal korraldanud tiimi juht.
Kas põllumajandusühistu on ühismajandite jäänuk või tootjatele kasulik koostöövorm?
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Alanud aastast müüakse erimärgistatud diislikütust ostuõiguse alusel
1. jaanuarist muutus erimärgistatud diislikütuse (EDK) ostu ja müügi kord. Kes ja kuidas saavad edaspidi nn sinist diislit osta?
Põllumajandustootjate võidud ja kaotused 2021. aastal
Toidutootmise käigus tekib väga suurel hulgal andmeid, mille olulisus aina suureneb. Põllumajandustootjate kohta kogutavad raamatupidamisandmed on oluliseks indikaatoriks toidutootjate majandusliku olukorra seirel. Nii detailseid andmeid on võimalik analüüsida väikese viivitusega, mistõttu nüüd, 2022. aasta lõpul, avab selle statistika 2021. aasta telgitaguseid Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepp.
Põllumeeste suur samm digiriiki
Põllumajandajad saavad digitaalsed põlluraamatud.
Mullu said toidutootjad saagi salve ning jätkus ka ekspordiks
Põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse (PÕKAT) 2021. aasta ülevaade kinnitab, et Eesti toidutootjad suudavad katta meie toidulaua, toiduga kindlustatus on tagatud ka edaspidi ja seda jätkub ka ekspordiks.
Mis päästab Eesti seakasvatuse?
Mida saame kõik teha selleks, et ka edaspidi meie seakasvatus püsiks ja kodumaine liha meie laualt ei kaoks.