Viimasel ajal on avalikkuses tekkinud diskussioon Nutri-Score toidumärgistuse ümber, millega on paraku kaasnenud ka eksitavat infot. Segaduse vältimiseks selgitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse nõunik Hellika Kallaste süsteemi tegelikku olemust, selle arvutuskäiku ning eesmärki aidata tarbijal teha samas tootegrupis tervislikumaid valikuid.
Mis on Nutri-Score tegelikult?
Nutri-Score on toidupakendi esiküljel asuv märgistussüsteem, mis annab kiire ülevaate pakendi tagaküljel olevast kohustuslikust toitumisalasest teabest, mis on lihtsalt kasutatav igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele. Süsteem töötati välja Prantsusmaal ja võeti seal kasutusele aastal 2017. Praeguseks on sellega liitunud ka Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Hispaania ja Šveits.
Euroopas pole sellised märgistused võõrad. Näiteks Leedus ja Põhjamaades on kasutusel Lukuaugu märgistus ning Soomes Südamemärk. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmetel oli neli aastat tagasi maailmas kokku juba 44 riiki, mis on võtnud kasutusele erinevaid lihtsustatud toitumisalase teabe märgistusi.
Kuidas kujuneb toote hinnang?
Nutri-Score’i hinnang (skaalal A–E koos vastavate värvidega) tuleneb matemaatilisest valemist:
- Miinuspunkte annavad energiasisaldus (kJ/kcal), suhkrud, küllastunud rasvhapped, sool ja jookide kategoorias ka magusained.
- Plusspunkte annavadkiudained, valgud ning puu- ja köögiviljade sisaldus.
Lõpphinnang arvutatakse 100 g või 100 ml kohta, kuna pakendil on samuti andmed 100 g või 100 ml kohta. See standard on oluline, et vältida ka tootjatepoolset manipuleerimist ebarealistlikult väikeste portsjonitega. Näiteks karastusjoogi pudelil võib olla portsjoniks märgitud 200 ml, kuigi tegelikult on tarbitav kogus sellest sageli suurem. Seetõttu kasutatakse arvutamisel standardina 100 g või 100 ml teavet, mis tagab objektiivse võrdluse ja takistab portsjonite suurusega manipuleerimist.
Friikartulite roheline märgis ja müüdid
Levinud kriitika on suunatud näiteks sügavkülmutatud friikartulitele, mis võivad saada rohelise hinde. See tuleneb asjaolust, et toodet hinnatakse pakendis sisalduval kujul. Kuigi algselt võib toode olla väherasvane ja soolata, võib kodune valmistusviis seda oluliselt muuta. Nutri-Score’i eesmärk on anda objektiivne hinnang pakendis sisalduvale toidule, sest friikartuleid näiteks kuumaõhufritüüris vähese õliga küpsetades või pannil rohkes õlis praadides on tulemus täiesti erinev.
Eesmärk on sarnaste toodete võrdlemine
Nutri-Score ei ütle, kas toit on tervislik või ebatervislik – see sõltub toidu tarbimise sagedusest ja kogusest. Oluline on toitumine tervikuna. Märgistuse eesmärk on aidata võrrelda sarnaseid tooteid.
“Tarbija ei vali tavaliselt poeriiuli ees hommikuhelveste ja juustu vahel, vaid võrdleb eri tüüpi hommikuhelbeid. Nutri-Score aitab selles olukorras kiiresti tuvastada, milline valik on parema toitainelise koostisega,” selgitatakse süsteemi loogikat.
Miks puudub Euroopa Liidu ülene kokkulepe?
Kuigi Euroopa Komisjon on aastaid otsinud ühtset märgistuslahendust, ei ole riigid ühise kokkuleppeni jõudnud eelkõige erinevate huvide tõttu. Seepärast puudub EL-is praegu veel ühtne ja kõigile liikmesriikidele vastuvõetav teaduslik lahendus. Olemasolevatest lahendustest on ELis kõige levinum Nutri-Score, mida kasutavad sajad Euroopa ettevõtted ja tuhanded brändid, sealhulgas näiteks Bosto ja Nestlé.
Maablogi 
Lisa kommentaar