Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemisel rakendub tänavu esmakordselt kohustus pidada lämmastikubilanssi. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna osakonna nõunik Birgit Pai seletab blogipostituses, mis on lämmastikubilanss ja kuidas seda arvestada.
Lämmastiku arvestamise meetodid
Taluvärava bilanss
Lämmastikubilanssi võib arvestada mitut moodi. Üheks meetodiks on taluvärava bilanss. Selle puhul võetakse arvesse kogu ettevõttesse erinevate materjalidega sisse toodav ja ettevõttest välja viidav lämmastik. Suure osa taluvärava bilansi sisenditest moodustavad väetistega sisse- toodavad lämmastikukogused ja väljundiks on saagiga või loomakasvatustoodanguga ettevõttest välja viidud lämmastikukogused. Seetõttu osutab taluvärava bilanss näiteks suure lämmastiku ülejäägi korral ettevõtte potentsiaalsele lämmastiku leostumise riskile, millest osa võib olla seotud ka põldudega, kuid see ei näita otseselt põldude lämmastikubilanssi ega too välja, milline on toiteelementide üle- või puudujääk põldudel. Ka ei võta taluvärava bilanss arvesse ettevõttes toodetud ja oma põldudele sõnnikuga antud lämmastikku. Arvesse läheb sel juhul vaid sõnnik, mis liigub ettevõttesse sisse või sealt välja.
Põllu- ehk üldbilanss
Teine meetod on lämmastiku põllubilanss ehk üldbilanss, mille puhul arvestatakse konkreetsele põllule erinevate sisenditega (väetised, liblikõieliste poolt seotud õhulämmastik, seeme jm) antud ning saagiga eemaldatud lämmastikukoguseid. Selle põhjal arvutatakse põllu kohta lämmastiku üle- või puudujääk. Kui bilansi ülejääk on liiga suur, võib ka suur osa toiteelementidest leostuda ja jõuda pinna- ning põhjavette. KSM toetuse nõude kontekstis arvestatakse lämmastikubilanssi lihtsustatud üldbilansi meetodil.
Mida näitavad uuringud?
Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK) taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse 2018. aasta uuring[1] näitas, et 2017. aastal varieerus lämmastikubilanss Eesti keskmisena 20−49 kg/ha. Eesti keskmisena lämmastiku kasutamise efektiivsus oli 2017. aastal madal, jäädes PMK andmetel vahemikku 53−63%. Kui toiteelemendi kasutamise efektiivsus on madal (alla 70%), siis sellisel majandamisel võivad suureneda toitelementide kaod vette ja õhku.
Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK) 2024. aastal läbiviidud uuringust[2] selgus, et 2022. aastal oli ettevõtte lämmastikubilanss toetuse tüübiti erinev ja keskmine Eesti lämmastikubilanss jäi vahemikku 11−69 kg/ha. Võrdlusena – 2015. aastal oli see 13−37 kg/ha. Uuringus toodi veel välja, et 2022. aastal oli MAHE toetuse puhul lämmastikubilanss madal (11 kg/ha), kuid KSM toetuse puhul keskmine (37 kg/ha). Selgitusena lisati, et üldjuhul on mulla seisukohast oluline, et lämmastikubilanss oleks mõõdukalt positiivne, kuna lisaks taimedele vajab ka mulla mitmekesine makro- ja mikrofauna oma elutegevuseks lämmastikku ja looduses ei ole võimalik saavutada olukorda, kus lämmastik ei leostuks või ei lenduks. Kui ettevõtte toiteelementide sisendi kogus on suurem väljundi kogusest, on tegemist positiivse bilansiga ehk ülejäägiga põllumajandusliku tootmisega. Kui ettevõtte toiteelementide väljundi kogus on suurem sisendi kogusest, on tegemist negatiivse bilansiga ehk puudujäägiga põllumajandusliku tootmisega.
Kui võtta vaatluse alla lämmastiku kasutamise efektiivsus, siis uuringule tuginedes oli see 2022. aastal KSM toetuse puhul madalal tasemel (37%). Uuringus selgitatakse, et põllumajandustootmist saab lugeda keskkonda säilitavaks juhul, kui toiteelementide kasutamise efektiivsus jääb vahemikku 80–90%. Kui efektiivsus on alla 70%, on tegemist suureneva riskiga keskkonnale ja kui efektiivsus on üle 100%, siis see näitab puudujäägiga majandamist. Kui toiteelemendi kasutamise efektiivsus on madal juba pikemat aega ehk majandatakse puudujäägiga, siis selle tulemusena võib põldudel mullaviljakus väheneda.
Lämmastikubilansi pidamine on oluline ka seetõttu, et lämmastik on taimedele kasvamiseks ja arenemiseks hädavajalik toiteelement ning lämmastik mängib võtmerolli saagikuse kujunemisel. Lisaks tuleb mängu rahaline pool – väetisel on oma hind ja selle ebaratsionaalne kasutamine avaldab põlluharija rahakotile tuntavat mõju.
Milleks mulle lämmastikubilanss?
Põllumajanduses on väljakutseks suurendada tootmist nii, et samal ajal väheneks tootmisega kaasnevate toitainete kadu kui ka surve keskkonnale. Kui järjepidevalt majandada nii, et toitainete puhul tekivad puudu- või ülejäägid, võib selle all kannatada nii saagikus, mulla tervis kui keskkond. Selleks, et nimetatud väljakutsele vastu astuda, peaks põlluharijatel olema vahend lämmastikubilansi arvutamiseks.
Kui lämmastikubilansi tulemus näitab aastas põllu kohta pidevalt suurt lämmastiku üle- või puudujääki, saab põlluharija otsida lahendusi, mis neid vähendaksid või väetiste toimet tõhustaks. Lahenduseks võib olla nii külvikorras kasvatatavate kultuuride või viljavahelduse muutmine või hoopis lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine.
Siiski tuleks meeles pidada seda, et ühe aasta lämmastikubilansi alusel ei saa veel anda tõepärast hinnangut lämmastiku mõju kohta keskkonnale või majandamistulemustele. Nimelt võib ühel aastal ühe kultuuri puhul olla sama põllu lämmastikubilanss märkimisväärses ülejäägis, kuid teisel aastal teise kultuuri puhul isegi puudujäägis. Näiteks, kui lämmastikväetist antakse mingi koguse saagi saamiseks konkreetsete väetamissoovituste järgi (Väetamise ABC, veeseadus, N-sensori tulemused jm), aga vegetatsiooniperiood on põuane, võib saagikus jääda planeeritust ikkagi oluliselt väiksemaks ja nii tekib bilansis suur lämmastiku ülejääk. Optimaalsetes tingimustes vegetatsiooniperioodi puhul ei pruugi seda aga ilmneda. Ka põhikultuurina haljasväetisteks kasvatavate liblikõieliste või mulda haritavate liblikõieliste heintaimede kasvatamise korral on lämmastikubilanss aasta kohta tavaliselt märkimisväärses ülejäägis. Kuna lämmastikubilanssi mõjutavad mitmed erinevad tegurid, tuleb lämmastikubilansi tulemusi ja mõju keskkonnale hinnata pikema perioodi keskmisena või külvikorra rotatsiooni kohta.
Teeme terminid selgeks!
Väetamisplaan ≠ lämmastikubilanss
Vaadates eelmise perioodi ehk 2014−2022 KSM toetust, siis selle üheks põhitegevuse nõudeks oli väetamisplaani koostamine. See tähendas, et KSM toetuse taotlejal tuli koostada põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa kohta iga kohustuseaasta 15. juuniks väetamisplaan, milles olid vähemalt andmed kohustuseaastal põldudel kasutatavate orgaaniliste ja mineraalväetiste kohta, arvestades väetatavate põllumajanduskultuuride toitainevajadust, saaki ning mulla toiteelementide ja orgaanilise süsiniku sisaldust. Väetamisplaani nõue ise tuleneb veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusest nr 50 „Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise kord“.
Väetamisplaani koostamise nõuet enam ÜPP programmperioodil 2023−2027 KSM toetuse põhitegevusena sellisel kujul ei ole. Seega räägime kehtiva programmiperioodi KSM toetuse kontekstis lämmastikubilansi koostamisest kui kohustuslikust põhitegevuse nõudest. Lämmastikubilanss arvutatakse lihtsustatud üldbilansi meetodil ja tulemus salvestatakse e-põlluraamatusse pärast saagi koristamist (ehk peale saagi andmete sisestamist) ning on põhikultuuri- ja põllupõhine. Lämmastikubilanss annab seejuures põlluharijale ülevaate lämmastikuga üle- või puudujäägiga majandamisest ja aitab hinnata lämmastiku kasutamise efektiivsust. Lämmastikubilansi arvutamise aluseks on e-põlluraamatusse sisestatud andmed ja tulemused on põllupõhised.
Lämmastikubilansi arvutamise metoodika on toodud regionaal- ja põllumajandusministri määruses nr 38 „Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja kord“ (edaspidi määrus 38).
Lämmastikubilansi arvutamiseks on eelkõige tarvis teada järgmisi andmeid:
– kasvatatav põllumajanduskultuur,
– kasvatatava kultuuri külvisenorm,
– kasutatud mineraalväetiste lämmastiku kogus kg/ha (olemasolul),
– kasutatud orgaanilise väetise lämmastiku kogus kg/ha (olemasolul),
– kasvatatava kultuuri saagikus,
– allakülv (olemasolul) ja
– vahekultuur liblikõielistega (olemasolul).
Mis on väetamisplaani ja lämmastikubilansi vahe?
Kui me võrdleme väetamisplaani ja lämmastikubilanssi, siis peamised erinevused on selles, et:
– väetamisplaan koostatakse väetamise planeerimiseks enne vegetatsiooniperioodi. Lämmastikubilanss arvutatakse pärast saagi koristamist taimetoitaine sisendi ja väljundi võrdlemiseks;
– väetamisplaani koostab põlluharija, kes kasutab 50+ ha haritavat maad. Lämmastikubilansi puhul ei ole lävendit seatud;
– väetamisplaani võib põlluharija pidada põlluraamatus või muul viisil, reeglid on sätestatud keskkonnaministri määruses nr 50.Lämmastikubilanssi saab pidama hakata PRIA e-teenuse keskkonnas ja see vastab regionaal- ja põllumajandusministri määruses nr 38 toodud metoodikale, mis põhineb Eesti Maaülikooli mullateaduse tenuuriprofessori Alar Astoveri juhtimisel välja töötatud meetodil.
Seega aitab väetamisplaan väetamist tasakaalustatult planeerida, lähtudes väetamisele kehtestatud üldistest normidest ja soovitustest. Lämmastikubilanss aitab tagasivaatena saada täpsema pildi põllumajandustootmise keskkonnamõjust, väetamise ja maakasutuse efektiivsusest, mis omakorda võimaldab tulevikus väetamist põllul paremini optimeerida.
Lämmastikubilanss ≠ NPK kalkulaator
Lämmastikubilansi pidamine on KSM toetuse nõue, mille täitmine eeldab e-põlluraamatusse kantud andmeid ning tulemus ehk arvutus tehakse automaatselt PRIA e-teenuse keskkonnas. Eelduseks on, et e-põlluraamat on korrektselt täidetud ja sisaldab ka saagikuse andmeid. Lämmastikubilansi tulemust taotleja eraldi sisestama ei pea ega saagi. Kui lämmastikubilansi tulemus on KSM taotlejal arvutatud hiljemalt kohustuseaasta 1. detsembriks, siis võib toetuse nõude täidetuks lugeda.
NPK kalkulaator on seevastu PRIA e-teenuse keskkonnas leitav tööriist ehk soovituskalkulaator. Soovituskalkulaator, nagu nimigi ütleb, on soovituse andmiseks. NPK kalkulaator ja lämmastikubilanss mõlemad on üles ehitatud lihtsustatud üldbilansi meetodil, kuid erinevalt lämmastikubilansist, mille tulemus arvutatakse automaatselt, on NPK kalkulaator kasutajale katsetamiseks ning selle tulemus ei salvestu. NPK kalkulaatori kasutamisel tuleb algandmed sisestada käsitsi ja kasutajale kuvatakse tulemustele tekstilised hinnangud, kui mullaproovid on analüüsitud METKi laboris. Kui mullaproovid on analüüsitud mujal kui METKi laboris, siis tekstilisi hinnanguid kasutajale ei kuvata.
Lämmastikubilansi arvutamise eelduseks on e-põlluraamatusse kantud andmed, mille põhjal tehakse PRIA e-teenuse keskkonnas arvutus automaatselt, see salvestub ning selle põhjal tekib ajapikku aegrida. See tulemus on eelduseks KSM nõude täitmisel. 2025. aastal tuleb KSM nõudena lämmastikubilanssi arvestada ainult põldudel, kus kasvatatakse põhikultuurina nisu.
NPK kalkulaator on planeerimise tööriist, mille eelduseks on käsitsi sisestatud andmed ja mille tulemust ei salvestata ehk sellest ei teki ka ajapikku aegrida. NPK kalkulaatori tulemus ei ole eelduseks KSM nõude täitmisel.
Juhime tähelepanu, et ka lämmastikubilansi tulemus on soovitus, mille põlluharija võib võtta aluseks väetiste optimaalsemal kasutamisel. Lõplikud otsused, kuidas põllu peal majandada, teeb põlluharija ise arvestadades põllu eripäradega ja lähtudes seadusest tulenevatest normidest.
Lämmastikubilansi ja NPK kalkulaatori KKK
Kuigi lämmastikubilansi pidamise kohustus on seatud ÜPP strateegiakavaga, siis rakendub see alles 2025. aastal. Miks?
Lämmastikubilansi nõue tõesti ei rakendunud alates 2023. aastal, mil ÜPP strateegiakavaga paika pandud sekkumiste rakendamine algas. Edasilükkamise põhjus on seotud e-põlluraamatu väljatöötamise ja liidestamisega. Kuna mõlema puhul on tegemist uute ja üsna mahukate arendustega, siis nende tööle rakendamiseks on vaja ka piisavalt aega. PRIA keskne e-põlluraamat avanes kasutajale 1. aprillil 2024. Kuna osa põlluharijaid kasutavad eratarkvarade digitaalseid põlluraamatuid, on vaja ka need PRIA e-teenusega liidestada. Ilma liidestuseta pole võimalik andmeid eratarkvarast üle kanda PRIA süsteemi, kus lämmastikubilansi arvutus toimub.
Miks on 2025. aastal KSM toetuse taotlemisel N-bilansi koostamise nõue piiratud nisuga?
Nisu valiti esimese rakendamise aasta kultuuriks, sest nisu on üks enimkasvatatud teravilju Eestis. Selleks, et 2025. aastal alustada tagasihoidlikumas mahus, on esimese rakendamise aasta nõue muudetud selliseks, et lämmastikubilanssi peab pidama vaid põldudel, kus kasvatatakse põhikultuurina nisu.
Mida tähendab lämmastikubilansi nõude rakendamine KSM toetuse taotlejale? Mida see tähendab põlluharijale, kes ei taotle KSM toetust?
Taotlejal, kes 2025. aastal ei taotle KSM toetust või on küll KSMi taotleja, kuid ei kasvata põhikultuurina 2025. aastal nisu, ei ole kohustust lämmastikubilanssi arvutada. Taotleja, kes 2025. aastal ja edaspidi taotleb KSM toetust, on kohustatud lämmastikubilansi nõuet täitma ja esitama PRIAle hiljemalt sama aasta 1. detsembriks lämmastikubilansi andmed. Lämmastikubilansi puhul kehtib aga 2025. aastal erisus, et bilansi arvestus tuleb teha üksnes põldude kohta, kus kasvatakse põhikultuurina kas suvi- või talinisu (sh speltanisu ja kõva nisu).
Tuletame meelde, et põhikultuuriks loeme kultuuri, millest loodame saaki saada. Eristame seda vahekultuurist, mida kasvatatakse kahe põhikultuuri vahel. Seega, kui 2024. aasta sügisel külvati talinisu ja see saab olema 2025. aasta põhikultuuriks ehk kultuuriks, millelt saadakse saaki, tuleb 2024. aasta sügisel külvatud talinisu kohta pidada lämmastikubilanssi.
Lämmastikubilanss võtab arvesse ka kasvatatud vahekultuure või põhikultuurile tehtud allakülve, kui neile on planeeritud saak. Kui põllul kasvab 2024. a külvatud vahekultuur, mis hiljem sisse küntakse, ning samale põllule külvatakse 2025. a näiteks suvinisu, siis lämmastikubilansil arvutusmehhanismil ei ole tarkust, et eelmise aasta arvestusest vahekultuuride kasvatamise andmeid võtta. Kui põlluharija kasvatab vahekultuure enne põhikultuuri ehk nisu, siis tuleks juba 2024. aastal külvatud vahekultuuri andmed sisestada ka 2025. aasta põlluhooaja andmetesse. Seega soovitame KSM taotlejatel järgida reeglit, et kõik tegevused, mis tehakse pärast põhikultuuri saagi koristamist, tuleks sisestada uue aasta/hooaja tegevustesse isegi siis, kui need tegevused on tehtud vana aasta sees.
KSM toetuse taotleja peab 2025. aastal pidama e-põlluraamatus põllupõhist arvestust lämmastiku mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta nendel põldudel, millel kasvatatakse põhikultuurina suvi- või talinisu. Lämmastikubilanssi ei pea arvutama need taotlejad, kes ei taotle 2025. aastal KSM toetust, ja need KSM taotlejad, kes ei kasvata 2025. aastal põhikultuurina nisu. Soovitame tegevused, mis on tehtud pärast põhikultuuri koristamist, sisestada juba uue aasta tegevustesse.
Kuidas on lämmastikubilansi nõue seotud e-põlluraamatuga?
NPK kalkulaator on tööriist, mille leiab PRIA e-põlluraamatust. NPK kalkulaatori alt on leitav lämmastikubilansi arvestus ja lisaks annab kalkulaator soovituse fosfori ja kaaliumi kasutamisele. Lisaks NPK kalkulaatorile on taotlejale avatud tööriistadeks veel huumusbilansi, väetussoovituse ja lupjamissoovituse kalkulaatorid. Need tööriistad on avatud kõigile taotlejatele ja on tasuta kasutamiseks.
Kui taotleja peab põlluraamatut PRIA e-teenuse keskkonnas ja taotleb KSM toetust, siis ei tule taotlejal teha muud, kui sisestada põllumajanduslike tegevuste kohta andmed PRIA e-põlluraamatusse. NPK kalkulaatori toimimise aluseks on sisestatud tegevused ja sisestatud peab olema ,,Hooaja kultuurid ja saagikus“ akordionis ,,Tegelik saak“. Nende andmete põhjal arvutab süsteem taotlejale lämmastikubilansi tulemuse. See tähendab, et taotlejal ei ole ise vaja lämmastikubilansi arvutust eraldi käivitada. Kui lämmastikubilansi tulemus on hiljemalt 1. detsembriks arvutatud PRIA e-teenuse keskkonnas, siis on ka KSM toetuse nõue täidetud.
Kui taotleja peab e-põlluraamatut mõnes eratarkvaras ja taotleb KSM toetust, siis pärast 1. maid 2025, mil eratarkvara on liidestatud PRIA e-teenuse keskkonnaga, ei ole taotlejal sisuliselt vaja teha muud, kui pidada e-põlluraamatut, sisestada eratarkvarasse tehtud tegevusi ning edastada need PRIA keskkonda. Liidestuse tulemusel saavad andmed liikuda eratarkvarast PRIA e-teenuse keskkonda, kus lämmastikubilansi arvestus tehakse automaatselt ilma taotlejapoolse sekkumiseta.
Lämmastikubilansi arvutamine on tehtud taotlejale võimalikult lihtsaks ja automaatseks. Kui aga soovitakse NPK kalkulaatoril katsetada erinevate andmetega, siis tuleb hetkel andmeid käsitsi sisestada. NPK kalkulaatorit saab kasutada ka muude põldude kohta, kus kasvab mõni muu kultuur kui nisu, kuid tasub tähele panna, et kalkulaatoris tehtud arvutus ei salvestu e-põlluraamatusse.
Kas ma saan ise lämmastikubilansi arvutada mujal ja selle hiljem PRIAle eraldi esitada?
Ei saa. PRIA lämmastikubilansi meetod vastab määruses nr 38 toodud metoodikale, mis on mullateaduse tenuuriprofessori Alar Astoveri juhtimisel Eesti Maaülikoolis välja töötatud. Et tagada ühtne ja võrreldav bilansiarvestus, ei ole otstarbekas kasutada paralleelselt erinevaid metoodikaid. Lisaks ei ole PRIA põlluraamatus võimalust lämmastikubilansi tulemust käsitsi sisestada, et tagada e-põlluraamatus kajastatud andmete kasutamine bilansiarvestuses.
Kui mu lämmastikubilanss on tugeva üle- või puudujäägiga, kas ma jään siis toetusest ilma?
Lämmastikubilansi tulemus ei ole taotleja sanktsioneerimiseks, vaid see on loodud eesmärgiga aidata taotlejal paremini majandada ja oma tegevusi ette planeerida. PRIA kontrollib, kas taotlejal on lämmastikubilansi tulemus hiljemalt 1. detsembriks arvutatud. Kui nisupõllu kohta on hiljemalt 1. detsembriks lämmastikubilansi tulemus arvutatud, siis on taotleja KSM toetuse mõistes nõude täitnud. Mullateaduse tenuuriprofessor Alar Astover on toonud ühes oma ettekandes välja, et üldjuhul võiks lämmastikubilansi tulemuste tõlgendamisel juhinduda sellest, et vahemikus -30 kuni +30 kg N/ha on tegemist enamasti heas tasakaalus oleva seisundiga. Kui sellest vahemikust aga väljuda, siis tuleb vaadata lämmastiku üle- või puudujäägi põhjuseid ja sellest teha järeldused edasiseks majandamiseks.
Mis siis saab, kui lämmastikubilanss jääb 1. detsembriks arvutamata?
Üldjuhul sellist olukorda ei saa tekkida, sest lämmastikubilansi aluseks on e-põlluraamatu täitmine. Kui taotleja ei ole üldse e-põlluraamatut täitnud, st mitte ühtegi põllumajanduslikku tegevust sisestanud, siis ei ole võimalik lämmastikubilanssi arvutada. Sellisel juhul ei saa ka nõuet täidetuks lugeda ja taotlejal vähendatakse toetussummat hindamismaatriksi alusel. Võib aga juhtuda, et lämmastikubilanss jääb arvutamata, sest tegelik saak on sisestamata. Sel juhul tuleb üle vaadata, kas sisestatud tegevuste juures on täidetud ,,Hooaja kultuurid ja saagikus“ akordionis ,,Tegelik saak“. Kui saaki ei saadud, tuleb sinna sisestada 0. Seega, saagi mittesaamine samuti ei takista lämmastikubilansi arvutamist.
Mis saab lämmastikubilansi nõudest pärast 2025. aastat?
Esmatähtis on esimesel aastal koondada kõik rakenduslikud üksikasjad ja tagasiside (nii head kui vead) ning analüüsida neid lämmastikubilansi süsteemi edasiarendamiseks. Alates 2026. aastast on võimalusel lämmastikubilansi arvutamine kohustuslik mitte ainult nisu puhul, vaid ka teiste põllukultuuride ja heintaimede kasvatamise korral.
Kust saab lisainfot?
Soovitame järele kuulata PRIA 19.11.2024 veebiseminari, kus tutvustati kõiki soovituskalkulaatoreid. Lisaks soovitame hoida silma peal METKi nõuandeteenistuse koolituste rubriigil, mis annab infot ka KSM toetuse nõuete täitmiseks vajalike koolituste kohta.
Oluline on meelde jätta:
- lämmastikubilansi nõue on selleks, et taotleja saaks parema ülevaate, kuidas ta oma põllul toitainetega majandab.
- ühe aasta lämmastikubilansi alusel ei saa veel anda tõepärast hinnangut lämmastiku mõju kohta keskkonnale või majandamistulemustele, kuid see annab esmase hinnangu lämmastikuga majandamisest.
- lämmastikubilansi arvutamine on kohustuslik ainult KSM toetuse taotlejale, kes 2025. aastal kasvatab põhikultuurina nisu. Kui taotleja ei kasvata 2025. aastal põhikultuurina nisu ega taotle KSM toetust, siis ei pea ta lämmastikubilansi arvutamise nõuet täitma, kui ta ei kasuta veeseaduses lubatud erandit.
- lämmastikubilansi pidamise aluseks on e-põlluraamatusse kantud andmed ja tulemus salvestatakse automaatselt, kui on sisestatud tegeliku saagikuse andmed.
- NPK kalkulaator on planeerimise tööriist, millel täitmise eelduseks on käsitsi sisestatud andmed.
- taotleja ei pea ise lämmastikubilansi arvutamist käivitama, vaid selle teeb PRIA süsteem ise bilansi arvutamise aluseks olevate andmete põhjal.
- tegeliku saagi sisestamine on oluline. Kui saaki pole, siis tuleks tulemuseks sisestada 0. Tegeliku saagi puudumine ei takista lämmastikubilansi arvutamist.
[1] Põllumajandusuuringute Keskus 2019 „Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2018. aastal läbiviidud uuringute aruanne“ https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2019-10/MAK-2014-2020-uuringute-aruanne-2018-kohta-05-09-2019.pdf
[2] Maaelu Teadmuskeskus 2024 ,,Taluvärava toiteelementide bilansi uuring“ https://metk.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-05/Taluv%C3%A4rava%20toiteelementide%20bilanss%202024%202022%20a%20kohta.pdf
Maablogi 