Iga päev toitlustab avalik sektor üle 270 000 inimese, koolilastest ajateenijateni. Tervisliku ja keskkonnasäästliku toidu pakkumine neile kõigile toetab nende tervist, vähendab tervise ja keskkonnaga seotud kulusid ühiskonnas ja on lähiaastate reaalsus. Sellest, kuidas seda saavutada, kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna nõunik Külli Johanson.
Avalik sektor pakub toitlustusteenust lasteaedades, koolides, haiglates, hoolekandeasutustes, kinnipidamisasutuses ja Kaitseväes. Lisaks korraldavad avaliku sektori asutused pidevalt hankeid, millega tellitakse toitlustusteenust või toitu. Kokku on teenusest mõjutatud igal töö- ja koolipäeval üle 270 000 inimese. Kuna avalik sektor toitlustab iga päev viiendikku Eesti elanikkonnast, lasub riigil moraalne vastutus näidata teed ja astuda reaalseid samme, et pakutav toit oleks tervist toetav ja keskkonnahoidlik.
Sõlmitud Vabariigi Valituse koalitsioonileppes nähakse ette tegevusi, millega otsida võimalusi kasutada avaliku sektori toitlustamises senisest suuremas mahus kohalikku ja tervist toetavat toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Samuti nähakse leppes ette mahetoidu söömise edendamist ja toiduraiskamise vähendamist.
Riigihangete keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid
Kui praegu on keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine riigihangetes vabatahtlik, siis tulevikus on üks võimalusi kehtestada kriteeriumid määrusega. Kriteeriumid võivad muu hulgas olla näiteks taimse toidu osakaalu suurendamine menüüdes, toidujäätmete tekke vältimine, mahetoidu ja lühikese tarneahelaga toidu eelistamine.
Selliste kriteeriumite väljatöötamine vajab veel sotsiaalse, keskkonna ja majandusliku mõju ning kriteeriumite koostoime analüüsi. Keskkonnahoidlike riigihangete kaudu saab juba lähiaastatel anda eelise toodetele ja teenustele, mille ökoloogiline jalajälg on väiksem ning mis edendavad ka tervist toetavat toitumist.
Kohalike toodete tarbimist on võimalik edendada, sidudes keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid näiteks esmatoodete ehk toorme veoteekonna pikkuse või toorme transpordiga kaasnevate õhusaasteainete heitmetega. Taimse toidu osakaalu suurendamiseks saab aluseks võtta ELi juhendis “ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid toidukaupade, toitlustusteenuste ja müügiautomaatide kohta” pakutud igapäevase taimse toidu valiku või ubade, teraviljade või köögiviljade mahu suurendamise menüüs.
Toidu raiskamise vähendamiseks oleks võimalik hanke kriteeriumina ette näha toidujäätmete tekke vältimise heade tavade järgimist, esitades asjakohase kirjaliku tegevuskorra ning kinnitades jäätmetekke vähendamise kava omamist.
Eesti inimene võiks paremini toituda
Eesti rahvastik ei toitu piisavalt tervist toetavalt – riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes soovitatust süüakse oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Soovitatust vähem süüakse aga puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala.
Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed aastast 2022 näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16–64-aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud ning Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2021/2022. õppeaastal 11–15-aastastest õpilastest 20% ülemäärase kehakaaluga.
Lahendus oleks vaadata üle institutsionaalses toitlustuses, s.t koolides, haiglates, hooldekodudes ja muudes sarnastes asutustes pakutavale toidule kehtestatud nõuded (nt toiduenergia, makrotoitainete sisaldused jne).
Lisaks on Sotsiaalministeerium, selleks et toetada ootustele vastava koolilõuna pakkumist, koostanud koostöös partneritega teistest ministeeriumitest ja organisatsioonidest Eesti koolitoidu teekaardi, milles on kaardistatud koolitoiduga seotud probleemid ja leitud neile lahendusteed.
Viie aasta plaan on töötada välja uus lasteasutuste toitlustamist reguleeriv määrus, leida võimalusi koolilõuna toetuse suurendamiseks, ühtlustada hanketingimusi ning vaadata üle võimalused toetada haridusasutustes mahetoidu pakkumist.
Mahetoit on keskkonnahoidlikum valik
Alates 2022. aastast toetab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium haridusasutustes (lasteaiad ja üldhariduskoolid) mahetoidu pakkumist. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi. Toetuse peamised eesmärgid on aidata muuta toidutootmine kestlikumaks, tõsta laste teadlikkust mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning suurendada mahetoidu tarbimist ja seeläbi ka turunõudlust mahetoidu järele.
Toetus on juba oluliselt suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022. õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2023/2024. õppeaastal on mahetoitu pakkuvate haridusasutuste arv suurenenud 157ni. Institutsionaalse toitlustuse sektoris, eelkõige lasteasutustes, võiksime liikuda mahepõllumajanduslike toodete veelgi suurema kasutamise suunas.
Järgmised sammud
Arvestades, kui palju inimesi sööb iga päev avaliku sektori hangitud toitu, on oluline, et see oleks keskkonnahoidlik ja tervislik.
Keskkonnahoidlikuma toidu ja toitlustuse tagamisse võiksid lähiaastatel panuse anda erinevad hankekriteeriumid, mis annaksid eelise kestlikumalt toodetud, transporditud ja käideldud toidule. Tervise edendamiseks on oluline ajakohastada institutsionaalsele toitlustele kehtivaid määrusi, mis sisaldavad nõudeid toidu koostisele ning toiduenergia- ja toitainesisaldusele. Nii keskkonnahoidu kui ka tervisesse panustab loodetavasti aasta-aastalt rohkem ka mahetoit.
Esimesi tulemusi praegu tehtavast tööst võiks näha hiljemalt 2026. a lõpuks.
Pilt: Katrin Press
Maablogi 