Põllumajandus- ja kalandussektor koostöös toidutööstusega katavad meie toidulaua. Nende sektorite käekäigust sõltub see, kui rikkalik on meie toidulaud ja kui taskukohane on toit tarbijale. J.W. Goethe on öelnud: „Kui vikerkaar püsib kaua, siis ei pöörata sellele enam tähelepanu.“ Oleme harjunud, et toidupoodides on rivis rikkalikult täidetud riiulid värvikirevalt pakendatud toidukraamiga ja meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. Et vikerkaart taas märgata, on müksu vaja — ostupaanika viis riiulitelt meie jaoks harjumuspärased soola ja sooda. Õnneks paanikahoog rauges peagi, aga meeldetuletus oli see siiski, kirjutab Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger.
Viimased aastad on pannud toidutootjad mitmeti proovile. Kui 2020. aastal alguse saanud koroonakriis tuletas meelde, kui oluline on kodumaine toidutootmine, siis 2021. aasta ehmatas hüppelise sisendite hinnatõusuga, mis paratamatult viis toidu kallinemiseni. Kuid seegi pole veel kõik — rahutu maailm esitab jätkuvalt väljakutseid ja taas vaatame lootusrikkalt toidutootjate poole, et jätkuks leiba ja ka leivakõrvast.
Põllumajanduse kogutoodangu väärtus ligi 1,09 miljardit eurot
Milline oli 2021. aasta meie toidu tootjatele ja töötlejatele? Seda kajastab Maaeluministeeriumis äsja valminud põllumajanduse, kalanduse, maaelu ja toiduainetööstuse 2021. aasta ülevaade.
Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus oli 2021. aastal 1,088 miljardit eurot ehk 9% enam võrdluses eelnenud aastaga. Kasvu vedas eelkõige taimekasvatussaaduste hinnatõus. Taimekasvatuse hea käekäik tekitas olulise kulude tõusu loomakasvatusele, millele 2021. aasta teisel poolaastal lisandus eriti kiire energiahindade tõus. 2021. aasta põllumajandussektori majandustulemust mõjutaski pigem tootmissisendite kallinemine. Kogukulud suurenesid võrreldes 2020. aastaga 10%.
Netolisandväärtus faktorhinnas oli 2% suurem kui 2020. aastal. Netolisandväärtusest faktorhinnas kaetakse tööjõu, rendi- ja intressikulud, millest üle jääv osa moodustab ettevõtjatulu. Alates 2015. aastast ei ole sektor ilma toetusteta positiivse ettevõtjatuluni jõudnud.
Teraviljasaak püsis viimaste aastate keskmisel tasemel, rapsisaak rekordiline
Teraviljasaak (1 290 000 tonni) oli 2021. aasta küll viiendiku võrra väiksem kui eelnenud aasta rekordsaak, kuid oli siiski viimase viie aasta keskmise tasemel. Taliteravilja rekordsuur kasvupind hoidis ära suurema kogusaagi languse. Teravilja keskmine saagikus jäi aastases võrdluses viiendiku võrra väiksemaks. Enim langesid saagikused suviviljadel.
Rapsi kasvupind oli 2021. aastal viimase kuue aasta suurim. Rapsisaagiks kujunes 216 070 tonni, kuid keskmine saagikus vähenes 4,2%. Kasvupinna suurenemise tõttu koristati põldudelt rekordsaak.
Kaunvilja kasvupind jäi eelnenud aastast veidi väiksemaks. Kogusaagiks saadi 79 189 tonni ning keskmiseks saagikus jäi aastases võrdluses 34% väiksemaks, mis tulenes kuumast ja kuivast suvest.
Kartuli kasvupind 2021. aastal vähenes, mille peamine põhjus oli kartuli väga madal hind 2020. aasta lõpus ja 2021. aasta alguses. Saagiks saadi 71 170 tonni kartulit ning keskmine saagikus oli peaaegu viiendiku võrra väiksem.
Köögivilja kogusaak 2021. aastal vähenes. Köögiviljade kogusaagist moodustas avamaaköögivili 84% ja katmikköögivili 16%. Avamaaköögivilja kogusaak oli 2021. aastal 43 917 tonni, mis oli viimase viie aasta väiksem, kuigi keskmine saagikus ületas viimase viie aasta keskmist saagikust. Avamaaköögivilja kogusaagi vähenemise peamine tegur oli kasvupinna kahanemine ning keskmisest jahedam kevad ja suvine kuumalaine. Katmikköögivilja kogusaagiks saadi 8455 tonni, mis on peaaegu kolmandik vähem kui eelneval aastal.
Puuvilja- ja marjasaak (sh maasikad) oli 2021. aastal 5219 tonni, mis on 6% enam võrreldes aastatagusega, samas aga kolmandiku võrra väiksem viimase viie aasta keskmisest saagist.
Mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele on iseloomulik suur rohumaade osatähtsus.
Maheteravilja (sh tatart) kasvatati 2021. aastal 53 438 ha ja kasvupinnast ligi poole moodustas kaer.
Mahekaunvilju kasvatati 9262 hektaril. Kõige enam kasvatati põldhernest ja põlduba. Avamaaköögivilja kasvatati mahepõllumajanduslikult 237 hektaril. Maheköögiviljadest kasvatati kõige rohkem maapirni, punapeeti ja rabarberit. Puuvilja- ja marjakultuure kasvatati mahepõllumajanduses kokku 2427 hektaril. Puuviljakultuuridest kasvatati valdavalt õunapuid. Marjakultuuridest oli suurima kasvupinnaga taas astelpaju.
Piimatoodang püsis samal tasemel
Nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas tervikuna kujunes 2021. aasta piimatootjate ja -töötlejate jaoks vastuoluliseks. Ühelt poolt kergitas tugev nõudlus ja piiratud pakkumine piima ja piimatoodete hinnad viimaste aastate keskmisest kõrgemale, teiselt poolt aga esitas tootmise kestlikkusele tõsise väljakutse tootmissisendite ulatuslik hinnatõus.
Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2021. aastal Eestis piima 839 400 tonni, jäädes aastatagusest kogusest 1% väiksemaks. Piimalehmade arv oli 2021. aasta lõpu seisuga 0,8% väiksem kui aasta varem. Piimalehmade keskmine produktiivsus on kasvanud alates 2003. aastast. Tagasihoidlik kasv (0,2%) jätkus ka 2021. aastal.
Eestis toodeti 2021. aastal liha 80 020 tonni. Liha kogutoodang[1] suurenes 2021. aastal eelnenud aastaga võrreldes 0,1%. 2020. aastaga võrreldes toodeti enam linnu- ja veiseliha ning vähem sea-, lamba- ja kitseliha. Linnuliha toodeti 2021. aastal 23 044 tonni, mis on viimase kümnendi suurim linnuliha toodang. Linnuliha osatähtsus liha kogutoodangus on suurenenud kolmandikuni. Veiseliha toodeti 2021. aastal 12 281 tonni ehk 3,4% rohkem kui aasta varem. Veiseliha osatähtsus liha kogutoodangus oli 15%. Liha kogutoodangus oli suurima osatähtsusega sealiha.
Lihatoodang 2021. aastal pisut kasvas. Linnuliha toodang oli viimase kümnendi suurim ja osatähtsus liha kogutoodangus on suurenenud kolmandikuni.
Lisaks taime- ja loomakasvatusele on väga oluline koht ka kalandussektoril. Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga ning meil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
Kala püüti 2021. aastal kokku 72 428 tonni, mis oli umbes 3% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2020. aastaga jäid väljapüükide protsendid suhtena kvootidesse suhteliselt samaks, kuid väljapüügimahud vähenesid kvootide vähenemise tõttu.
Kalapüük vähenes 2021. aastal 3% võrreldes eelnenud aastaga, mis tulenes kalapüügi kvootide vähenemisest.
Kaugpüük oli 2021. aastal 14 037 tonni. Läänemere traalpüük oli 43 803 tonni. Rannapüük oli 2021. aastal 11 886 tonni. Siseveepüük oli 2021. aastal 2702 tonni. Vesiviljeluse kohta on viimased avaldatud andmed 2020. aastast, kuikaubakala ja jõevähi tootmismaht oli 1040 tonni.
Toidu tee põllult tarbijani käib läbi toidutööstuse, mis on pikaajaliste traditsioonidega haru Eesti töötlevas tööstuses ja seal tegutseb üle 800 ettevõtte. Toiduainetööstuste müügitulu suurenes 8,7% (töötlev tööstus +17,7%) ja puhas lisandväärtus 4,9% (töötlev tööstus +17,3%). Toiduainetööstuste kasumlikkus on viimastel aastatel vähenenud.
Statistikaameti lühiajastatistika andmetel tootsid toidutööstuse ettevõtted 2021. aastal kokku pea 1,8 mld euro eest toodangut, millest umbes kolmandik eksporditi. Toiduainetööstuse osakaal töötleva tööstuse ekspordis oli 7%. Suurima osa Eesti toidutööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- ja lihatööstus.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste eksport küündis 1,1 miljardi euroni
Eestist eksporditi 2021. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,5 miljardi euro (u 9% kogu ekspordist) väärtuses ning imporditi Eestisse 1,8 miljardi euro eest. Võrreldes 2020. aastaga kasvas eksport 3,5% ja import 9,4%. 2021. aasta eksport ja import olid läbi aegade suurima väärtusega. Jõudsamalt kasvanud impordi tõttu kaubavahetuse puudujääk suurenes.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis 2021. aastal hinnanguliselt 1,1 miljardi euroni. Võrreldes 2020. aastaga suurenes eksport 3,5%. Rahalises väärtuses kasvas enim piima ja piimatoodete, õliseemnete, kala ja vähilaadsete eksport.
2021. aastal eksporditi kaupu kokku 117 sihtriiki. Ekspordikäibest 72% tuli kaupade müügist Euroopa Liidu liikmesriikidesse. 53% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja peamisesse ekspordi sihtriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi.
Euroopa Liidu välistesse riikidesse eksporditud Eesti päritolu kaupade väljavedu moodustas koguekspordist 28%. Ekspordikäibest liiduvälistesse riikidesse moodustas teravili 41%, kala 16%, teiste osakaal väiksem. Liiduvälistest riikidest olid suurimad ekspordipartnerid Nigeeria ja Saudi Araabia, kuhu eksporditi teravilja, Norra, kuhu viidi enim kuivatatud kaunvilju, kääritatud jooke ja nisu ning Suurbritannia, kuhu eksporditi enim nisu, rapsi- ja rüpsiseemneid ja pärmi.
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu veeti sisse 2021. aastal 1,8 miljardi euro eest, 2020. aastaga võrreldes kasvas impordi väärtus 9,4%. Impordikäibe kasvu vedas enim kakao ja kakaotoodete, kala ja vähilaadsete sissevedu. Importkaupade saatjariikideks on peamiselt lähinaabrid – rahalises väärtuses 43% sisseveetavast kaubast jõuab vahetult siia Lätist, Leedust ja Soomest.
Tagasi vaadates 2021. aastale võib öelda, et ilm põllumeest ei hellitanud; kõike oli palju — kord kuumust, kord kuivust ja siis vihma. Tänu toidutootjate pingutustele ja ilma trotsides sai saak salve, jätkus toitu meile ja saime seda piiri tahagi viia. Homsesse vaadates mõjub külma vihmana tõdemus, et toit on hinnalisem kui veel aasta tagasi, aga ilma vihmata ei näeks me ka vikerkaart!
[1] Tapaks müüdud (sh ekspordiks) ja majapidamistes tapetud (sh teenustööna) loomad tapakaalus
Maablogi 