Euroopa Liit on maailma suurim oliiviõli tootja (67% kogu maailma toodangust) ja tarbija (53% kogu maailma tarbimisest). Sellest annavad märku ka siinsed oliivipuud, mille eluiga võib ulatuda üle 1000 aasta. Keskmiselt annab üks oliivipuu 20 kilogrammi oliive ning 1 liitri oliiviõli valmistamiseks kulub umbes 5-6 kilogrammi oliive. Mis see oliiviõli täpsemalt on ning miks on just sellele õlile kehtestatud turustusstandardid, räägib Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Kadri Rand.
Kas põllumajandusühistu on ühismajandite jäänuk või tootjatele kasulik koostöövorm?
Põllumajandusuuringute Keskus tegi 2022. aastal uuringu “Ülevaade põllumajandustootjate tulundusühistutest Eestis”. Selle eesmärk oli anda ülevaade Eestis tegutsevate põllumajandusühistute struktuurist, liikmetest ja majandustulemustest 2020. aasta lõpu seisuga. Uuringu tulemustest ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi võimalustest annavad ülevaate Maaelu Teadmuskeskuse maamajanduse valdkonna peaspetsialist Kristine Tiirats ja Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ragne Lokk.
Ära kõrveta pühade ajal toitu üle!
Akrüülamiid on saasteaine, mis tekib toiduvalmistamise käigus taimsete toitude kuumtöötlemisel, eelkõige röstimisel, küpsetamisel ja praadimisel. Miks on akrüülamiidid ohtlikud? Kuidas tagada tervislikum peolaud?
Ülemaailmne toidupäev – kas tähistame toidunappust või toiduküllust?
16. oktoobril tähistatakse taas ülemaailmset toidupäeva. See on rahvusvaheline tähtpäev, mille eesmärk on tõsta teadlikkust toiduolukorrast kogu maailmas. Tänavuses rahvusvaheliselt tormilises olukorras on toidupäeval eriti suur kaal.
Prangli põhikooli õpilased rikastasid kogenud peakoka käe all teadmisi
Prangli koolilapsed võitsid fortuuna käe läbi võimaluse teha kalatoite koos restorani Noot peakoka Rudolf Visnapuuga, sest kala kõlab hästi!
Tähista kalasöömisega rahvusvahelist rannakalanduse ja vesiviljeluse aastat
Rannakalanduse ja vesiviljeluse aasta eesmärk on juhtida tähelepanu väikesemahulistele kalanduse ja kalakasvatusega tegelevatele ettevõtetele, kes aitavad rikastada meie toidulauda.
Nisust ja nisugluteenist – kus koll end tegelikult peidab
Mitte ühestki teisest teraviljast tehtud jahust ei saa nõnda kohevat ja ilusa struktuuriga saia kui saianisust.
Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?
Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid. Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim... Continue Reading →
Venemaa sanktsioonide mõju toidu jaehindadele avaldub tootepõhiselt
Kuigi statistika näitab, et toidukorvi hind on aastaga muutunud vähesel määral, näeme tootepõhisel vaatlusel mitut olulist hinnamuutust. Eelkõige on Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu tulemusel muutunud Eesti tarbija jaoks odavamaks puu- ja köögivili ning sealiha, arvukad sooduskampaaniad pakuvad tavapärasest soodsamalt piimatooteid, kirjutab Maablogis turu arendamise büroo peaspetsialist Marje Mäger. Märgatavalt odavnesid mitmed puu- ja köögiviljad, sest... Continue Reading →
Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud
Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga... Continue Reading →