Eelmisel aastal imporditi üle 30 000 tonni ehk 22,3 miljoni euro eest köögivilja ja eksporditi 1700 tonni ehk 2,2 miljoni euro väärtuses. Kui palju eksporditavast köögiviljast oli aga Eestimaist päritolu ja millistest riikidest tuleb meie toidulauale kurk, tomat, sibulad, õunad jne? Tomatit, mille osakaal köögivilja impordis on ka suurim (35,6%), toodi 2012. aastal Eestisse 10... Continue Reading →
MIDA TEHA: et “Mallest” ei kasvaks “Koit”?
Soojade ilmadega on üle Eesti mulda jõudnud tuhandeid seemneid ja istikuid. Aga kuidas olla kindel, et ostetud tomatitaimest „Malle“ ikka kasvab see tomatisort ja mitte „Koit“ või maha pandud kartulisort „Ando“ annab ikka need kartulid ja mitte „Mareti“? Kogu seemnete, istikute jm taimse paljundusmaterjali temaatika on reguleeritud taimede paljundamise seaduse ja selle rakendusaktidega. Need õigusaktid... Continue Reading →
Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?
Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu... Continue Reading →
Kõige usinam munemine käib Harjumaal
Eesti kanad munesid 2012. aastal ühtekokku ligi 175 miljonit muna, suurem osa Eesti munadest toodetakse kolmes maakonnas, selgub esmaspäeval põllumajandusministeeriumis esitletud põllumajandussektori eelmise aasta ülevaatest. Suurim munatootmine oli 2012. aastal Harjumaal, kus kanad munesid 51% kogu Eesti munatoodangust, järgnesid Valga- 25% ja Põlvamaa 16%-ga. Kõige aktiivsemad munejad olid eelmisel aastal Valgamaa kanad, kes munesid... Continue Reading →
Urbimine, tiksutamine ja kiikumine ehk kevadpühad talurahva moodi
Lihavõtted on pühad, mis algavad vaikse nädalaga ning lõppevad rõõmsa tähistamisega. Eestlaste toimetamised neil päevil moodustavad mõnusa segu kristlikest kommetest ning muud päritolu traditsioonidest. Nii teadis talurahvas palmipuudepüha ennekõike urbepäevana. Lihavõtted on liikuv püha, mida arvestatakse kuufaaside järgi. Nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad jääda vahemikku 23. märtsist 26. aprillini; sellel,... Continue Reading →
Positiivne on negatiivne
Laborianalüüsides kasutatakse terminit „positiivne“ tihti võtmes, mis tavamõistusele on negatiivne. Olgu selleks siis dopingukontroll või näiteks toiduohutuse järelvalve. Toidujärelvalves tehakse Eestis igal aastal tuhandeid laborianalüüse, millest üle 99% on negatiivsed ehk annavad positiivse sõnumi, et toidupartii on igati korras. Siiski ei ole laborianalüüsid kaugeltki toidukontrolli peamine meetod, vaid ainult üks väga oluline osa. Järgnevalt lühike... Continue Reading →
Mitu mesilasperet korjab täis Eesti meepurgid?
Iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere elab Eestis, eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet. 2010. aasta 1. maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit oma mesilast, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu. See nõue aitab loomatervise eest vastutaval Veterinaar- ja Toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis... Continue Reading →
Eestimaine lõhe on kilu ja räim
Poodi kala ostma minnes püüab tarbijate pilk sageli punase kala kampaaniapakkumisi. Ühelt poolt on see võimalus väärt söögikraam hea hinnaga kätte saada, teisalt on tarbijad ka harjunud punast kala ostma: selle maitse on tuttav, seda on kerge puhastada ja toiduks valmistada. Kõige tuntumad punase kala liigid on kindlasti lõhe ja forell. Lõhet ja meriforelli Eesti... Continue Reading →
Mahetoidu töötuba: supid Ants Uustaluga
Möödunud aasta lõpus toimus Tallinna Teeninduskoolis mahetoidu töötuba, kus lasteasutuste esindajad valmistasid suppe Ööbiku Gastronoomiatalu koka Ants Uustalu juhendamisel tema poolt koostatud retseptide järgi. Suuremat tähelepanu pöörati toitude maitsestamisele erinevate maitsetaimedega ning valmistati mitu püreesuppi, mis lasteaiakokkade sõnutsi oleks meelepärane toit just sõimeealistele ja nooremate rühmade lastele. Punapeedi ja basiilikusupp 400g värsket peeti 50g võid... Continue Reading →
Suhteanalüüs: kohalik toit ja tarbija
Aastatel 2003–2011 kasvas peamiselt suurtest toidupoodidest toitu ostvate inimeste arv Eestis 54 protsendilt 76 protsendini, näiteks turult ostjate arv kahanes aga 15 protsendilt 2 protsendile. (TNS Emor 2011) Samas, vaadates üldisemaid arenguid nii Eesti kui Euroopa Liidu (EL) tasandil, võib öelda, et märksõna „lühike tarneahel“ on muutunud ning muutumas üha populaarsemaks. Eurobaromeetri andmetel arvab 90%... Continue Reading →