Väikekarjade toetamine kindlustab 4000 töökohta

Tulevast aastast plaanib Eesti otsetoetuste raames maksta mitmeid tootmiskohustusega seotud eritoetusi. Kõrgemat toetust saab näiteks lihaveisekasvatajast väiketootja, kel on karjas 25 ammlehma või ka suurtootja, kes paarisajal hektaril köögivilja kasvatab. Loomakasvatuses on eritoetus ette nähtud väiksematele tootjagruppidele, et aidata kaasa peretalude säilimisele Eestis. Toetust on plaanis maksta näiteks 100 või vähema lehmaga piimatootjatele. 4000 töökoha... Continue Reading →

Kalatarbimine on maailmas kolmekordistunud

Viimase 60 aasta jooksul on kalatarbimine maailmas inimese kohta kolmekordistunud, selgub ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduga kindlustamise komitee ekspertkogu raportist. Kasv on tulnud põhiliselt kalakasvatustest, sest püütavad kogused on jäänud 1990. aastate tasemele. 2012. aasta kalatoodang maailmas oli kokku 158 miljonit tonni, millest 66 miljonit tonni pärines kasvatustest. Kalatarbimine inimese kohta on 60 aastaga... Continue Reading →

Mis muutub toidumärgistuses?

Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast. Käesoleva aasta 13. detsembrist muutuvad need veelgi täpsemaks. Olulisematest muudatustest märgistamise nõuetes kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. Märgistus muutub selgemaks ja loetavamaks. Tarbijatel on sageli probleeme märgistusel esitatud teabe nähtavusega. Seetõttu kehtestatakse alates detsembrist minimaalse tähemärgi suuruseks 1,2 millimeetrit. Senini kasutatakse... Continue Reading →

Keda ohustab sigade katk?

Viimased nädalad on toonud Lätist teateid sigade katku juhtumite lisandumisest. Olukord on keeruline, sest naaberriigis on tuvastatud nii sigade Aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid - mõlemad on seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju tekitavad taudid. Mõlemad katkud on sigadele ja seakasvatussektorile väga ohtlikud, kuid teised loomaliigid ja ka inimesed neisse ei haigestu. Küll võivad nad edasi kanda... Continue Reading →

Üle 20 aasta ilmus eestikeelne raamat lüpsilehmade söötmise kohta

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) eestvedamisel ilmus eesti keeles Soome teadlaste-praktikute kirjutatud söötmisalane raamat „Lüpsilehma söötmine“. Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud küll paar teaduslikel uuringutel põhinevat artiklikogumikku, kuid lüpsilehmade söötmisõpetust süsteemselt käsitlev raamat seni puudus. Eesti põllumajanduse üheks tähtsamaks valdkonnaks on piimaveiste kasvatus, mis kuulub keskmiste väljalüpsi koguste järgi Euroopa riikide tippu. Piimatoodang on aga... Continue Reading →

Ülevaade: Mida Eesti toidu väljakul pakutakse?

Laulu- ja tantsupeo „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ raames avati Tallinna lauluväljakul täna Eesti toidu väljak. Esmakordselt laulupidude ajaloos toovad Eesti toidu tegijad ühiselt peole valiku palasid meie köögist. Eesti toidu väljak asub lauluväljakule Mere väravast sisenedes paremat kätt ja see koosneb kolmest suurest telgist. Kokku pakutakse väljakul mõnekümne Eesti ettevõtte toodangut. Eesti Peakokkade Ühenduse telk Köögiviljaroad:... Continue Reading →

Millest räägib eesti toit?

Täna toimus põllumajandusministeeriumis arutelupäev, kus toidusektori erinevad osapooled rääkisid oma nägemusest ja koos pandi kirja märksõnad, mida Eesti toidu lugu võiks jutustada. Loe Maablogist, mida osalejad arutasid ja räägi kaasa loo kommentaarides või eesti toidu Facebooki lehel. Dmitri Demjanov, Eesti Kulinaaria Instituut: „Kiiks peab olema, et vot see on Eesti oma! See osutubki määravaks.“ Eesti... Continue Reading →

Milline on traditsiooniline eesti jaanipäevatoit?

Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. Millised on olnud jaanipäevakombed ja –toidud, kirjutab täna Maablogis Kurgja Talumuuseumi teadur-pedagoog Kersti Kaas. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva puhul tähtsam jook kui söök. Mulgimaal valmistati jaanikahja... Continue Reading →

Millist toitu Eesti Hiinasse viib?

Hiina turg on suur ja Eesti põllumajandustootjaile ja toidutööstustele kahtlemata ahvatlev. Kui praegu ekspordime toidukaupadest sinna kõige suuremas mahus mustikaid, siis suur huvi on viia Hiinasse ka piimatooteid. Põllumajandussaaduste kaubandus Eesti ja Hiina vahel näitab ekspordikasvu, kuigi mahud on veel väga väikesed – mullu ületas Hiinasse müüdavate toidukaupade maht esimest korda 10 miljoni euro piiri.... Continue Reading →

Mida Soome tegelikult Eestist ostab?

Soome vajab Eesti toidukaupu - alates 2010. aastast on siit rohkem põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome viidud kui vastupidi. Mullu oli kaubavahetus ligi 50 miljoni euro väärtuses Eesti kasuks. Peamiste partnerriikide arvestuses oli Soome mullu kolmandal kohal nii ekspordi kui impordi arvestuses, osakaaludega vastavalt 17% ja 11%. Olulisim ekspordiartikkel on viimastel aastatel olnud rapsiseeme (18-22 mln... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑