Kutselise kalapüügi 2024. aasta ülevaade

Selle aasta selgroog on juba murtud. See tähendab, et käes on aeg heita pilk tagasi eelmise aasta kutselise kalapüügi statistikale. Kui vana oli mullu kõige vanem kutseline kalur? Mis oli kõige väärtuslikum püütav kalaliik? Milline mereand moodustas suisa 92% kaugpüügi saagist? Kõigest sellest ja veel paljust muust põnevast statistikast annab ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Joosep Pärn.

Põllul viibimine ja taimekaitsevahendid

Meie põllumeeste põhieesmärk on toota ohutut ja kvaliteetset toitu ning seda piisavas koguses, et rahuldada meie kõigi toitumisvajadused. Selleks on sageli vaja kasutada taimekaitsevahendeid, mis aitavad tagada soovitud saagi. Millal võiks põllule minna ja kuidas seejuures vältida kokkupuudet taimekaitsevahenditega nende kasutamise aktiivsel ajal, et hoiduda võimalikest tervisekahjudest?

Paneme päikesepargid kogukondi teenima

Taastuvenergia kasutuselevõtu edendamisel on omavalitsuse kanda oluline roll kogukonna ja arendajate vahendajana. Osa omavalitsusi sõlmib juba praegu päikeseparkide arendajatega hea tahte lepinguid, millega määratakse osa müügitulust omavalitsusele. Sellisel tegevusel puudub aga veel selge õiguslik alus. Miks ja kuidas plaanib riik seda olukorda parandada?

Riik annab investeeringutoetust kalasadamate arendamiseks

Ettevõtjad, kaluriorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused saavad taotleda toetust, et teha investeeringuid traalpüügisadamatesse ja parandada merelisi ligipääse sadamatele. Toetust saab küsida ka kontrolli- ja järelevalveseadmete soetamiseks. Miks on toetust Eesti kalandussektorile väga vaja ning milleks saab seda taotleda?

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑