MESi COVID-19 meetmete aktiivne kasutus kinnitab, et põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkondade ettevõtjatel on raske rahastust leida. Sedalaadi turutõrget on veelgi võimendanud COVID-19 levik.
Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel.
Eestit külastas Saksamaa föderaalse riskihindamise instituudi (BfR) president dr Andreas Hensel, kes jagas meiega omi mõtteid ja kogemusi toiduohutuse ja toidukontrolliga seonduvates küsimustes.
Värske puu- ja köögivilja turustamisnõuded, päritolu ja usaldusväärsus.
Põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029, kus käsitletakse muutusi toidutootmises ja Covid-19 mõju sellele.
Mida tähendab sordikaitse ja milles seisneb selle olulisus? Sellest kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Kristiina Digryte.
Kriisid mõjutavad majandust ja rahvusvahelist kaubandust
Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis on kehtinud põllumajandustootjatele juba eelnevad 15 aastat. Eesti jaoks määrati püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit.
Tänavu 1. juulist jõustub hulk muudatusi taimekaitseseaduses, mahepõllumajanduse seaduses, riigilõivuseaduses ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses. Muudatuste põhieesmärk on viia seadused kooskõlla Euroopa Liidu taimetervise määruse ja ametliku kontrolli määrusega. 1. jaanuarist 2021. a jõustuvad ka olulised muudatused seoses riigilõivudega.
Mis on piim, miks taimseid jooke ei tohi piimaks nimetada ja kas või millistele toodetele on tehtud erandeid
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 