Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine. ... Continue Reading →
Õigus teada… toidust
Toidu märgistus on muutunud üha ammendavamaks, aga samas ka keerulisemaks. See tähendab, et orienteerumine kogu informatsioonis, mis on toidukaupade kohta kättesaadav juba ostupakendilt, võib olla tarbijale tõeline väljakutse. Selgitan siinkohal võimalikult lühidalt, mida saame teada toidupakendilt, näiteks ühe loomse päritoluga toidukauba, ütleme, maksavorsti kohta. On oluline teada, et kogu info tõepärasuse eest pakendil vastutab toidukauba... Continue Reading →
Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?
Aeg-ajalt kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Nendel kahel väljendil on aga võimalik kergesti vahet teha, kui mõelda sõnade tähendusele. Toit, millel on väljend „kõlblik kuni“, ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend „parim enne“, ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate... Continue Reading →
Mida näitab tarbijale ELi mahelogo ehk euro-leheke?
1. juulist 2012 tuleb kõik Euroopa Liidus toodetud ja pakendatud mahe- ehk ökotooted märgistada ELi mahelogoga. Mahelogo silmates leiab tarbija kergesti üles info tooraine päritolu kohta: Kui tegu on kodumaise või ainult kodumaisest toorainest tootega, on päritolutähiseks „Eesti põllumajandus“ või „ELi põllumajandus“. Kui toode sisaldab nii Eestist kui teistest Euroopa Liidu riikidest pärit toorainet, siis... Continue Reading →