Toidu märgistus on muutunud üha ammendavamaks, aga samas ka keerulisemaks. See tähendab, et orienteerumine kogu informatsioonis, mis on toidukaupade kohta kättesaadav juba ostupakendilt, võib olla tarbijale tõeline väljakutse. Selgitan siinkohal võimalikult lühidalt, mida saame teada toidupakendilt, näiteks ühe loomse päritoluga toidukauba, ütleme, maksavorsti kohta. On oluline teada, et kogu info tõepärasuse eest pakendil vastutab toidukauba... Continue Reading →
Alates glüfosaadi turule lubamisest on teaduse ja tehnika arengus toimunud olulisi muutusi. Turule on ilmunud paremad ja täpsemad mõõteriistad, mis kõik on aidanud glüfosaadi ohutuse alastes uuringutes tuua välja uusi, eeskätt selle kasutamise piiramist või üldse keelustamist rõhutavaid asjaolusid. Nii Euroopa Komisjon kui liikmesriigid suhtuvad neisse väga tõsiselt. Näitena toon siinjuures palju kõmu tekitanud Open... Continue Reading →
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses leidnud üsna laialdast kajastamist taimekaitsevahendite, sh eriti glüfosaadil põhinevate vahendite kasutamine ning küsimus, kas seda võiks kutsuda mürgitamiseks. Siinkohal proovin selgitada, kuidas üldse käib taimekaitsevahendi turule lubamise protsess ja milline roll on selle juures teadusuuringutel. Provotseerimiseks kasutan võimalust nimetada taimekaitsevahendeid taimedele mõeldud ravimiteks ja nende kasutamist taimede ravimiseks. Kui siit veelgi... Continue Reading →
Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist. „Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi... Continue Reading →
Aeg-ajalt kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Nendel kahel väljendil on aga võimalik kergesti vahet teha, kui mõelda sõnade tähendusele. Toit, millel on väljend „kõlblik kuni“, ei kõlba toiduks pärast märgistusel esitatud kuupäeva möödumist. Toit, millel on väljend „parim enne“, ei ole pärast esitatud kuupäeva möödumist enam parimate... Continue Reading →
1. juulist 2012 tuleb kõik Euroopa Liidus toodetud ja pakendatud mahe- ehk ökotooted märgistada ELi mahelogoga. Mahelogo silmates leiab tarbija kergesti üles info tooraine päritolu kohta: Kui tegu on kodumaise või ainult kodumaisest toorainest tootega, on päritolutähiseks „Eesti põllumajandus“ või „ELi põllumajandus“. Kui toode sisaldab nii Eestist kui teistest Euroopa Liidu riikidest pärit toorainet, siis... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 