Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. Seega on jälle asjakohane rääkida teemal, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäävate aia- või põllusaadustega. Kas neid tohib kasutada lasteaia- ja koolisööklates või pakkuda lähedalasuvale restoranile? Kas on mingid piirangud selliselt saadud aiaviljade kasutamisele? Ligi aasta tagasi kirjutasin Maablogis samal teemal. Siiski jõuavad... Continue Reading →
Kuidas juua energiajooki?
Energiajoogid on küll suhteliselt uus jookide liik karastusjookide turul, kuid nende populaarsus on aasta-aastalt kasvamas. Värskelt valminud tarbimisuuringu põhjal teeb energiajookidest väikese ülevaate Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi.Eestis on keskmine energiajookide tarvitaja 15-30 aastane. Regulaarselt ehk vähemalt kolm korda nädalas joovad energiajooke kõige rohkem 18-22-aastased kutsekoolide õppurid. Lisaks sagedusele paistavad kutseõppurid silma ka tarbitavate... Continue Reading →
Mis on jääk- ja saasteained toidus?
Kas olete kunagi mõelnud, mis ained satuvad toidu sisse selle suitsutamisel? Või kuhu kogunevad dioksiinid? Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev teeb Maablogis väikese ülevaate, mida kujutavad endast jääk- ja saasteained, mis mõnikord toitu võivad sattuda. Jääkainetega on tegelikult lihtne - need on need ained, mida on toidu tootmisel kasutatud mingisuguse efekti saamiseks, näiteks mõne... Continue Reading →
Sööme arvatust mahedamalt
Kui tarbijauuringud näitavad, et vaid alla protsendi Eestis tarbitavast toidust on mahetoodang, siis tegelikult on meie toidulaud arvatavast oluliselt mahedam. Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused. Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise. Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid... Continue Reading →
Kas me vajame rikastatud toitu?
Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast. Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule... Continue Reading →
Mahl, nektar, mahlajook – mis on mis?
Tee tark valik, loe mahlatoote märgistust! Poes olevad mahlatoodete riiulid on pikad ja valimine toodete vahel väga keeruline. Kas soovite apelsini, õuna või jõhvikat? Aga kas te mõtlete ka selle peale, millise nendest viljadest valmistatud toote tegelikult ostate? Siin saavad abiks olla teadmised, mida üks või teine tootenimetus tähendab. Nimetus „mahl“, „nektar“ või „mahlajook“ annab... Continue Reading →
Mida teeb imelik väike pakike sinu toidu pakendis?
Mõnikord võib toidupakendist leida väikese pakikese kirjaga „mitte süüa“ ja sama väljendava pildiga . Kuna pakike on enamasti väike, siis sageli pilti pole ja tuleb hakkama saada lugemisega. Igal juhul tuleb kirja tõsiselt võtta ja pakikese sisu maitseainesegu pähe toidule mitte kallata – selles sisaldub üksnes „keemia“. Tegemist on ühe pakendiliigiga – aktiivse pakendiga. Nagu nimest järeldada... Continue Reading →
Positiivne on negatiivne
Laborianalüüsides kasutatakse terminit „positiivne“ tihti võtmes, mis tavamõistusele on negatiivne. Olgu selleks siis dopingukontroll või näiteks toiduohutuse järelvalve. Toidujärelvalves tehakse Eestis igal aastal tuhandeid laborianalüüse, millest üle 99% on negatiivsed ehk annavad positiivse sõnumi, et toidupartii on igati korras. Siiski ei ole laborianalüüsid kaugeltki toidukontrolli peamine meetod, vaid ainult üks väga oluline osa. Järgnevalt lühike... Continue Reading →
Mitu mesilasperet korjab täis Eesti meepurgid?
Iga tuhandes Euroopa Liidu mesilaspere elab Eestis, eelmise aasta seisuga oli Eestis 14 884 mesilasperet. 2010. aasta 1. maiks oli kõigil mesinikel esmakordselt kohustus teavitada PRIA põllumajandusloomade registrit oma mesilast, näidates ära ka peetavate mesilasperede arvu. See nõue aitab loomatervise eest vastutaval Veterinaar- ja Toiduametil saada paremat infot mesilate paiknemise ja perede arvu kohta, mis... Continue Reading →
Kuidas jõuab tervisealane väide toidu pakendile?
Tarbijate suurenev huvi oma tervise suhtes on andnud toiduvalmistajatele väga soodsa võimaluse teha just tervisealastest väidetest tugev turustusvahend ning tuua oma toode seeläbi paremini esile. Tihti kaasneb sellega täiendava hinna lisamine. Tänases Maablogi postituses annamegi ülevaate, miks terviseväidete esitamist on vaja reguleerida ja kuidas see käib. Põhiline eesmärk terviseväidete reguleerimisel on arusaadavalt tarbija kaitsmine. ... Continue Reading →