Rubriik: Teadus ja arendus

Teadlane: Milliste toidupatogeenide eest tuleks end kaitsta? [Uuendatud]

Maailma tervisepäeval, 7. aprillil tähistati ülemaailmset toiduohutusele pühendatud päeva. Eesti päritolu toitu tarbides on haigestumise risk väga madal, selgub Eesti Maaülikoolis läbiviidud uuringust.  Maaülikoolis hinnati kolme olulise toidupatogeeni - Campylobacter spp., Listeria monocytogenes ja verotoksilise Escherichia coli-ga seotud toiduohutuse riske toidu algtootmise, töötlemise ning tarbimise ahelas.  Toidu ostmisel eeldab tarbija, et saab täisväärtusliku, võltsimata ja ohutu... Continue Reading →

Kas tarbija peaks igapäevaselt mõtlema toiduohutusele?

15.-16. aprillini Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum arutatakse toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkuse kõrval ka kaasaegse toidu mõju tervisele. Uurisime konverentsil esinevalt Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhatajalt Dr Gaby-Fleur Böl’ilt, kas tarbija võib toitu tarbides ennast kindlalt tunda. Melamiin piimapulbris ja metanool alkoholina – tarbijate tervisele võib teatud tingimustel olla suur risk toidu võltsimine.... Continue Reading →

Teaduse tulek mahepõllumajandusse

Eestis tähistatakse tänavu 25 aasta täitumist organiseeritud mahepõllumajandusliku tegevuse algusest. Selle aja jooksul on Eesti mahepõllumajandusalases teadustöös jõutud üksikute teadlaste initsiatiivil alguse saanud teadusuuringutest osalemiseni suurtes rahvusvahelistes projektides, mis peaks andma tuge kogu mahesektori edasiseks arenguks. Millised teadusuuringud on aastate jooksul Eesti mahepõllumajanduse arengut toetanud, kirjutab Maablogis Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik. Teadusuuringud mahepõllumajanduse tarvis... Continue Reading →

Milline on traditsiooniline eesti jaanipäevatoit?

Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. Millised on olnud jaanipäevakombed ja –toidud, kirjutab täna Maablogis Kurgja Talumuuseumi teadur-pedagoog Kersti Kaas. Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Erinevalt paljudest teistest tähtpäevadest on jaanipäeva puhul tähtsam jook kui söök. Mulgimaal valmistati jaanikahja... Continue Reading →

Urbimine, tiksutamine ja kiikumine ehk kevadpühad talurahva moodi

Lihavõtted on pühad, mis algavad vaikse nädalaga ning lõppevad rõõmsa tähistamisega. Eestlaste toimetamised neil päevil moodustavad mõnusa segu kristlikest kommetest ning muud päritolu traditsioonidest. Nii teadis talurahvas palmipuudepüha ennekõike urbepäevana. Lihavõtted on liikuv püha, mida arvestatakse kuufaaside järgi. Nad algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja võivad jääda vahemikku 23. märtsist 26. aprillini; sellel,... Continue Reading →

Maapere jõulukombed, 2. osa.

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust. 19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja... Continue Reading →

„Talulapse jõuluootus” ehk maapere jõulukombed. 1. osa.

Kuigi meie traditsioonid on saanud alguse kauges minevikus, ei ole nad püsinud muutumatutena. Praeguse ilme on jõulud kogu maailmas omandanud viimase viiekümne aastaga. Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval... Continue Reading →

Maailma Toidupäev: kas ühistuline tegevus aitab näljahäda vastu?

1695.-1697. aastal tabas Eestit kõigi aegade suurim näljahäda, mida on hakatud kutsuma Suureks näljaks. Vili ikaldus täielikult järjest kahel aastal ning lisaks olid ka talved väga külmad. Nälga ja samal ajal levinud haigustesse suri hinnanguliselt 70 000-75 000 inimest, ehk ligi neljandik elanikkonnast. Kõige hullemini tabas nälg maarahva vaesemat osa, sulasrahvast ja vabadikke. Nemad ei... Continue Reading →

Põllumajanduserialade lõpetajad: noortel on Eestis perspektiivi küll

Juuni keskel tunnustas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder maamajanduslike erialade parimaid lõpetajaid. Maaülikooli ja erinevate kutsekoolide värsked vilistlased rääkisid üksmeelselt, et soovivad oma elu siduda Eestiga ja kindlasti ka edasi õppida. „Siin on võimalik muuta midagi paremuse poole,“ põhjendab Madis Leivits, kes lõpetas tänavu Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini eriala. Igapäevaselt tegeleb ta Eestimaa Looduse Fondis metsloomameditsiini arendamisega ning... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑