2022 kujunes väga tormiliseks aastaks. Kogu maailma mõjutas nii energiahindade tõus kui ka sõda Ukrainas. Erand ei olnud seejuures ka põllumajandussektor. Mis toimus 2022. aastal Euroopa Liidu põllumajanduses ja mida uut on oodata järgmisel aastal?
Septembris tähistame Eesti toidu kuud. Toiduajaloolane Anu Kannike heidab pilgu ajalukku ja räägib möödunud 70 aasta näitel, millal jõudsid eestlaste toidulauale borš ja pelmeenid, mis põhjusel kehtestati kunagi Eestis üleriigiline kalapäev ning milliseid põnevaid toiduaineid võis leida Brežnevi toidupakikestest.
Toidu nimetus on esimesi asju, mis meid pakendil kõnetab. Nimetuse järgi tekib esmane ettekujutus, milline toit pakendis peitub. Lisaks peab nimetus olema keeleliselt korrektne.
Kui palju kulutasid riigid põllumajanduse toetamiseks 2020. aastal? Milliseks kujunesid põllumajanduspoliitika arengud maailmas pandeemia tingimustes? Kas toetused aitavad toidusüsteemil toime tulla?
Toidukaupade hinnamarginaalide jaotus aitab iseloomustada tarneahela toimimise tõhusust, eri lülide turujõudu ja ettevõtete kasumlikkust turutingimuste muutumisel.
Põllumajanduse ülevaade aastateks 2020-2029, kus käsitletakse muutusi toidutootmises ja Covid-19 mõju sellele.
Kriisid mõjutavad majandust ja rahvusvahelist kaubandust
8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab... Continue Reading →
Eestlane armastab ja usaldab kodumaist toitu — see on hea maitsega, värske ja kvaliteetne. Infoajastule kohaselt on Eesti tarbija väga teadlik, kuid vaatamata kõrgele teadlikkusele, tuleb tarbijaid siiski toidu päritolu osas pidevalt harida ja informeerida ning siinkohal peaks oluline rõhk olema lastel ja noortel, kes on juba homme peamised Eesti toidu tarbijad ja ostuotsute tegijad.... Continue Reading →
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta. Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning... Continue Reading →
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi uudised
Maablogi 