ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kõik uuemad analüüsid näitavad seda, et meie praegune toidusüsteem tuleb muuta vastupidavamaks, õiglasemaks ja keskkonnasäästlikumaks. Kuidas haakuvad need eesmärgid Eesti prioriteetidega?
Roheülemineku teekaart aitab muuta Eesti toidutootmise ja tarbimise kestlikumaks
Maaülikooli teadlased koos põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjatega panid kokku roheülemineku teekaardi piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris. Blogipostituses kirjutame sellest, millised on ülemaailmsed vajadused toidutootmisele ning milliste meetoditega saab muuta põllumajandust kestlikumaks.
Maastikuelementide arvukad hüved
Põllumajanduslik tegevus sõltub paljudest teguritest; oluline osa neist on looduse pakutavad hüved, nagu tolmeldamine ja aineringe. Looduse hüvesid aitab tagada põllumajandusmaastik, mis on ruumiliselt mitmekesine ning kus toimetavad erinevad liigid. Sellest, kuidas põllumajandusmaastikku mitmekesistada maastikuelementidega, kirjutab Rufus Trepp.
Milline võib olla Eesti põllumajandus 10 aasta pärast?
Põllumajanduse prognoosimudel koondab andmeid, mille põhjal on võimalik analüüsida Eesti põllumajandustoodangu pikaajalist perspektiivi. Postituses arutame prognoosimudeli najal, milliseks võib kujuneda Eesti põllumajandustoodang aastaks 2032.
Põllumeeste suur samm digiriiki
Põllumajandajad saavad digitaalsed põlluraamatud.
Põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse olukord Eestis ja peamised põhjused
Põllumajandusmaastikega seotud elurikkuse olukord.
Mida näitab põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN 2020. aasta kohta?
Põllumajandusuuringute Keskus andis välja iga-aastase kogumiku, milles on esitatud Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajad põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN andmetel. Milleks on selliseid andmeid vaja ja mida need meile 2020. aasta kohta näitavad?
Taastav põllumajandus – kas kestlik tulevikusuund?
Taastav põllumajandus hõlmab endas terviklikku süsteemi maaharimisviisidest, mis keskenduvad eelkõige mullatervise edendamisele, et tagada kestlik tulevik.
Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes on pidanud püsirohumaid tagasi rajama
Püsirohumaa säilitamise kohustuse puhul on tegemist ühe vanima nõudega, mis on kehtinud põllumajandustootjatele juba eelnevad 15 aastat. Eesti jaoks määrati püsirohumaa säilitamise aluseks olev võrdlussuhtarv, milleks sai 26,35% ehk 223 080,59 hektarit.
Maaparandushoiutöö sihipäraseks korraldamiseks koostatakse uued vesikondade maaparandushoiukavad
Maaparandushoiutöö korraldamise vajadusest ning põhilistest hoiukava muudatustest kirjutab Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Hannes Puu.