Detsembri keskel Nairobis toimunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ministrite konverentsil otsustati pärast mitmeid päevi kestnud vaidlusi kaotada ekspordisubsiidiumid põllumajanduses. Kuidas vaevaliselt sündinud kokkuleppele jõuti, kirjutab Maablogis Eesti esindaja WTO juures Genfis Kristina Uibopuu. Doha arenguagenda seadis ambitsioonikaid sihte Alates 2001. aastast iga kahe aasta tagant kohtuva WTO kõrgeima otsustava organi - ministrite konverentsi olulisim eesmärk on... Continue Reading →
Teravilja eksport kasvas hüppeliselt
Hea saagikus 2015. aastal toetas Eesti teravilja ekspordi hüppelist kasvu ja ulatus mullu 137,8 miljoni euroni. Eesti teraviljaekspordi olulisemad sihtturud olid Alžeeria, Saudi Araabia ja Iraan. Võrreldes 2014. aastaga kasvas teravilja ekspordi käive (+64%) samas tempos väljaveo mahu suurenemisega (+62%). Seda vaatamata viimaste perioodide hea saagiga kaasnenud suurele pakkumisele maailmaturul ja sellest tingitud hinnasurvele. Jõuliselt... Continue Reading →
Eesti teraviljatoodang on kolme aastaga pooleteisekordistunud
Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni piiri, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud. Ühelt poolt on meid viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015... Continue Reading →
Mullu oli Eesti teraviljatootmises rekordiaasta
Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt saadi 2015. aastal teravilja kogusaagiks rekordilised 1,53 miljonit tonni, mis on aasta varasemast 26% enam. Teravilja keskmine saagikus ületas esmakordselt 4 tonni piiri, eriti kõrge oli taliviljade saagikus, mis ületas 5 tonni piiri hektari kohta. Head talvitumistingimused, külm kevad ning jahedapoolne, aga piisava päikese ja vihmaga suvi olid teraviljade kasvuks ning... Continue Reading →
Euroopas kavandatakse meetmeid toiduga saadavate transrasvade vähendamiseks
Vastvalminud Euroopa Komisjoni raport „Toidus ja elanike üldises dieedis sisalduvate transrasvhapete kohta“ analüüsib võimalusi toiduga saadavate transrasvhapete vähendamiseks. Raportis jõutakse järeldusele, et kõige tõhusam viis selleks on tööstuslike transrasvhapete sisaldusele piirnormi seadmine. Mis on transrasvhapped ja kuidas nad tekivad? Transrasvhappeid leidub looduslikult vähesel määral mõnedes toitudes (nt punases lihas ja piimatoodetes), samuti võivad need tekkida teatud... Continue Reading →
Lamba- ja kitseliha kokkuostuhind mullu kasvas
2015. aastal lamba- ja kitseliha kokkuostuhind kasvas, samas kui sealiha hind langes oluliselt. Veiseliha keskmine kokkuostuhind jäi aasta keskmisena sarnaseks 2014. aastale. Sealiha kokkuostuhind on langenud alates 2013. aasta septembrist. Kui toona oli keskmine kokkuostuhind 1804 €/t ja 2014. aastal 1706 €/t, siis 2015. aastal langes hind aasta varasemaga võrreldes 12,6% võrra. Eelmisel aastal oli kokkuostuhind kõrgeim suvekuudel,... Continue Reading →
Liha ja lihatoodete eksport kasvutrendis
Liha ja lihatooteid eksporditi Statistikaameti lühiajastatistika põhjal 2015. aasta kümne kuuga 63,8 miljoni euro väärtuses, mis moodustas 7% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveost. Eesti päritolu liha ja lihatooteid eksporditi 45,7 miljoni euro eest. Kui võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on liha ja lihatoodete väljavedu 0,9 miljoni euro võrra kasvanud, siis eestimaise päritoluga liha ja –toodete... Continue Reading →
Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?
Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu Statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab Maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist... Continue Reading →
Kas ostsite angerja või säga? Mee või suhkrusiirupi?
Euroopa Komisjon analüüsis sel suvel üle Euroopa kokku ligi 4000 valge lihaga kala- ja üle 2200 meeproovi. Kõik analüüsiks võetud Eesti meed vastasid nõuetele, kala puhul leiti üksikuid probleeme, selgub täna avaldatud esimese üle-Euroopalise toidupettuste teemalise seire tulemustest. Toidupettuste teema leidis laia kajastust 2013. aastal, kui mitmetes lihatoodetes tuvastati hobuseliha, kuid vastav märgistus toodetel puudus.... Continue Reading →
Kas 100 miljonit eurot jätab Eesti toidusektori külmaks?
Euroopa Komisjon kiitis sel sügisel heaks 108 miljoni euro väärtuses toidusektori organisatsioonide projekte, mis on suunatud põllumajandussaaduste ja toidutoodete tutvustamiseks ning toiduekspordi edendamiseks. Eesti huvi on seni olnud leige, selgub nn promotsioonimeetme statistikast. Heaks kiidetud programme on kokku 33, Eestit esindatud ei ole. Kahele programmile on heakskiidu saanud Leedu ja ühele Läti, koguni seitsmele programmile... Continue Reading →
Maablogi 