Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) korraldas 2021. aastal uuringu, mis annab ülevaate sellest, kuidas on aastatel 2014–2020 makstud otsetoetustele kehtestatud baasnõuded mõjutanud erineva tootmistüübi ja suurusklassiga põllumajandusettevõtete keskkonnanäitajaid ja struktuuri.
2021. aasta tõi Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikasse uusi algatusi
Kuidas kujundatakse Euroopa Liidus ühist põllumajanduspoliitikat, mida võtame aastast 2021 kaasa järgmiste sammude astumiseks.
Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus suureneb 2021. aastal, näitab esialgne statistika
Milliseks kujuneb 2021. aasta põllumajanduses numbrite keeles? Mis mõjutab põllumajanduse majandusharu sissetulekute ja kulu poolt? Kas kallinevad sisendihinnad jätavad põllumehe taskud tühjaks?
Toidutootmise toetamisest maailmas
Kui palju kulutasid riigid põllumajanduse toetamiseks 2020. aastal? Milliseks kujunesid põllumajanduspoliitika arengud maailmas pandeemia tingimustes? Kas toetused aitavad toidusüsteemil toime tulla?
2021 ja 2022 – üleminekuaastad uuele ühisele põllumajanduspoliitikale
Kuigi 2021. aastal algab Euroopa Liidu uus seitsmeaastane (2021–27) eelarveperiood, nihkub uue, reformitud EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamine veel edasi ehk siis 2021 ja 2022 on üleminekuaastateks.
Ülevaade otsetoetuste kontrollidest 2018. aastal
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmetel käidi 2018. aastal vähemalt 5% pindalatoetuste taotlejaist kohapeal kontrollimas. Kokku tegi see 1056 kontrollitud taotlejat, kel oli toetusalast pindala kokku 129 500 hektarit. 2018. aasta erinevatest kontrollidest saadud tulemused kinnitavad, et põllumajandustootjate teadlikkus otsetoetuste nõuete täitmisest on aastatega paranenud, kirjutab Maaeluministeeriumi otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich. Üksnes ühtset pindalatoetust... Continue Reading →
Hekseldamisest läbi maakasutuse prisma
Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Tänases Maablogis selgitab maaeluminister Mart Järvik otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada. Aasta oli 2003. Põllumajandusmaad oli kasutuses alla 800 000 hektari. Mööda Eestimaad ringi sõites võis kohata kasutusest välja langenud ja võssa kasvanud põllulappe. 15 aastat hiljem on kasutuses peaaegu 1 miljon hektarit... Continue Reading →
2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut
Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks. 2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus... Continue Reading →
Metsasuse erisuse rakendamine perioodil 2018-2020
Euroopa Komisjon andis 20. aprillil Maaeluministeeriumile saadetud kirjas teada, et kiidab heaks Eestis metsasuse erisuse aastateks 2018-2020. Tänu sellele on võimalik nendel põllumajandustootjatel, kes kuuluvad metsasuse erisusega hõlmatud piirkonda, saada vabastus nn rohestamise toetuse raames ökoalade tava täitmise kohustusest, kirjutab Maaeluministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna põllumajanduse otsetoetuste büroo peaspetsialist Veronika Vallner-Kranich. Metsasuse erisust oli Eestil võimalik... Continue Reading →