Milliseks kujuneb 2021. aasta põllumajanduses numbrite keeles? Mis mõjutab põllumajanduse majandusharu sissetulekute ja kulu poolt? Kas kallinevad sisendihinnad jätavad põllumehe taskud tühjaks?
Mida näitab põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas FADN 2020. aasta kohta?
Põllumajandusuuringute Keskus andis välja iga-aastase kogumiku, milles on esitatud Eesti põllumajandustootjate majandusnäitajad põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi FADN andmetel. Milleks on selliseid andmeid vaja ja mida need meile 2020. aasta kohta näitavad?
Mida tasub teada zoonoosidest
Loe ja saa teada, mis on zoonoosid ning kuidas nende võimalikku levikut piiratakse ja kontrollitakse.
„See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on …“
Oleme harjunud, et meie toidulaud on kaetud värske ja kvaliteetse kodumaise toiduga. See on suur väärtus, mida ei tohiks aga kindlasti mitte iseenesestmõistetavalt võtta.
Saare piimalehmade toetamine ei röövi mandri skeemist raha
Seotud toetusi makstakse selleks, et toetada raskustes olevaid sektoreid või piirkondi. Viimastel aastatel on makstud puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetust ning piimalehma kasvatamise otsetoetust kuni 400-pealistele karjadele. Seotud toetusi makstakse otsetoetuste eelarvest. Seega on iga seotud toetuse maksmine ja iga selleks suunatud euro teatud valik. Valik, kas toetada sektorit läbi ühtse pindalatoetuse (ÜPT) või suunatult... Continue Reading →
Edukas põllumajandustootja on kulutõhus, uuenduslik ja suure tootlikkusega
8. juulil esitleti Roomas 2019. aastal OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni) koostöös valminud põllumajandus- ja kalandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportit („OECD-FAO Agricultural Outlook 2019–2028“). Raportist selgub, et Euroopa Liidu tootjate võimalused peituvad endiselt kulutõhususes, uuenduslikkuses ja tootlikkuse tõusus ja arvestada tuleb muutuvate tarbijaharjumuste ning saaduste hinna madala tasemega, kirjutab... Continue Reading →
2018. aasta päikesetundide küllus vähendas toidutootja sissetulekut
Maaeluministeerium täpsustas jaanuaris põllumajandussektori 2018. aasta esialgse majandustulemuse hinnangut, mis kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 856 miljoni euro suuruseks. 2017. aastaga võrdluses kogutoodangu väärtus veidi vähenes, kirjutab Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõunik Katre Kirt. Põllumajanduse kogutoodangu väärtuseks kujunes korrigeeritud hinnangu järgi 2018. aastal 856 miljonit eurot. Esialgsete andmete põhjal oli 2018. aastal põllumajandussektori kogutoodangu väärtus... Continue Reading →
Loomade raviks kasutatavate antibiootikumide müük Euroopas väheneb
Kuigi aastatel 2011–2016 vähenes veterinaarmeditsiinis kasutatavate antibiootikumide kogumüük Euroopa riikides kokku enam kui 20%, ei ole olukord Euroopas ühesugune. 25 riigist kuueteistkümnes on aastatel 2011–2016 veterinaarsete antibiootikumide müük vähenenud 5% või enam, samas kuues riigis on samal perioodil müük enam kui 5% kasvanud, kirjutab Ravimiameti ravimiohutuse osakonna spetsialist Marju Sammul. Arvestades müüdud antibiootikumide kogust loomade... Continue Reading →
Liigne antibiootikumide tarbimine on üks üleilmse resistentsusprobleemi alustalasid
Võime ravimite toimele vastu panna ehk mikroobide antibiootikumiresistentsus on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kasvav probleem. Tegevused, mis aitaksid antibiootikumide kasutamist vähendada, antibiootikume mõistlikult kasutada ning resistentsust vähendada hõlmavad endas hügieenimeetmeid, mõistlikult planeeritud antibiootikumravi, õige ravimi valikut. Kõige olulisem on aga inimesi koolitada, kirjutab omanimelisest loomakliinikust Janne Orro. Miks hügieenist nii palju rääkida,... Continue Reading →
WTO otsus tunnustab seakatku tõrjeks rakendatud tsoneerimise põhimõtteid
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus langetas veebruari lõpul kauaoodatud otsuse Euroopa Liidu ja Venemaa vahelises vaidluses seoses Venemaa poolt 2014. aastal seakatku tõttu kehtestatud impordipiirangutega Euroopa Liidust pärinevale sealihale. WTO kohus leidis, et seakatku tõrjemeetmena rakendatud tsoneerimine peab tagama ekspordivõimaluse taudivabadest piirkondadest, luues sellega olulise pretsedendi, mille mõju ulatub kaugemale, kui esmapilgul paistab, kirjutab Maablogis Eesti... Continue Reading →