Kuidas teha verikäkki?

Jõuludeks on paslik valmistada mõnd sellist toitu, mis näiteks vanaema nostalgilisi mälestusi heietama paneks. Siis oleks mõnus maitsva suutäie kõrvale kuulata vanu lugusid, kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist.  Üks selliseid toite on verikäkk – saadav poest, aga hea tahtmise korral võib ise ka käkki keerata. 20 mehise käki jaoks on tarvis: 0.6 l verd 0,4... Continue Reading →

Kus kasvab kõige rohkem…?

Kus kasvatatakse Eestis kõige rohkem kartulit, rukist ja nisu? Aga kus on kõige rohkem mahepõllumajandusmaad? Sellest ja paljust muust antakse ülevaade täna Tartus toimuval Maakonverentsil.  Vaata kaardilt, kus kasvatatakse kõige rohkem kartulit: Vaata kaardilt, kus kasvatatakse kõige rohkem rukist: Vaata kaardilt, kus kasvatatakse kõige rohkem nisu: Vaata kaardilt, kus on kõige rohkem mahemaid: Konverentsi info... Continue Reading →

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks. Esimesena saavad sõna Aasta Ema 2013 Malle Kobin, Eesti Toidupank ja Teeme Ära ning Let’s Do It! World Cleanup’i... Continue Reading →

Millised olid talupere pulmakombed? II osa

19. sajandi pulmad kestsid enamast 3 päeva kuni nädal aega. Niinimetatud kahe otsaga pulm toimus nii peigmehe kui ka pruudi kodus, kuid oli ka ühe otsaga pulmi, mis toimusid ühel pool. Esimene päev ehk saajapäev – pulmapidu algas mõlemal pool eraldi. Juba vara hommikul võeti ette meeleolukas ja kärarikas saajasõit, so sõit pruudi järele. Pulmakaravani... Continue Reading →

Millised olid talupere pulmakombed? I osa

Suvi on abiellumiste aeg ning seetõttu vaatame meiegi eesti pulmatraditsioone läbi aja. Meie esivanemate pulmakombestikust saamegi täpsemalt rääkida 19. sajandi algusest. Sellest ajast pärinevad järjekindlamad kirjalikud ülestähendused, kirjutab Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner.  "Elu saab sisu alles seal, kus inimese mõtlemine ja püüdmine mitte ainuüksi omaenese isiku peale ei sihi, vaid... Continue Reading →

Eestis tehakse kolm LEADER-projekti päeva kohta

Kuue aasta jooksul on Eestis läbi LEADER-lähenemise panustatud kodukohtade arengusse ligi 13 miljonit eurot aastas. Kuigi praeguse maaelu arengukava viimane, seitsmes aasta koos oma projektidega alles kestab, teeb see perioodi 2007–2013 peale kokku üle 86 miljoni euro, mille iga piirkond on saanud kohalikku arengusse suunata. Selleks on tehtud koguni 6000 projekti ehk ligi kolm projekti päeva kohta. ... Continue Reading →

Lihtne jäätise valmistamise õpetus

Jäätis on  suure toiteväärtusega ning organismi poolt hästi omastatav piimatoode, mis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D, E ja P rühma vitamiine. Jäätist valmistatakse jäätisesegude üheaegsel vahustamisel ja külmutamisel. Läbi aegade on jäätise põhitooraineteks olnud rõõsk koor, suhkur, koorevõi, lõssipulber ja paksendajad. Lisanditeks võib pakkuda kastmeid, marju, puuvilju, vahukoort, alkoholi jne. Vaata... Continue Reading →

Aasta tähtsaim tuli kaitseb kurja eest

Jaanilaupäeva tähtsaim osa on läidetav jaanituli. Vanad eestlased uskusid, et kuhu jaanitule kuma paistab, sinna kuri ligi ei pääse, kirjutab C. R. Jakobsoni Talumuuseumi museaalse osakonna juhataja Pille Perner. Paljudel rahvastel on jaanituli olnud algselt seotud  päikesepüha ja -kultusega. Nii ka eestlaste puhul. Jaanituleks hakati aegsasti valmistuma ja põletusmaterjali koguma. Ajalooliselt on Eesti eri paikades... Continue Reading →

Iidne maius ehk jäätise saamislugu

Suure tõenäosusega kuulub jäätise leiutamise au Hiinale ja Pärsiale. Kõigist jäätise leiutamise legendidest populaarseim on vast see, et jäätisetaoline maius mõeldi välja umbes 3000 aastat tagasi Hiinas, kus seda imepäraste omadustega ainet – „mahlaga segatud lund“ – sügaval maapõues säilitati ja ravi eesmärgil tarvitati. Bagdadi kaliifide üks lemmikmaiusi oli samuti jäätis. Tõenäoliselt olid araablased ka... Continue Reading →

Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist. Maafesti kohaliku toidu... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑